Sügismasendus vaevab inimesi just pimedal, kõledal ja süngel novembrikuul, kui puud on raagus ja valgust on nii vähe. Mõnel aastal on selline aeg ka detsembris kuni jõuludeni välja. Kui lumi maha tuleb, siis on tunduvalt kergem taluda ja kui päevad “kukesammul” pikemaks hakkavad minema, siis paraneb ka meeleolu vähehaaval. Kõige tõenäolisemaks meeleolu languse põhjuseks peetaksegi päikesevalguse vähenemist. Käbinääre toodab pimedal ajal melatoniini, mis muudab inimese uniseks. Valguse mõjul aga sterotoniini, mis muudab energiliseks, erksaks ja rõõmsaks. Melanhoolia tuleneb melatoniini rohkusest organismis. Inimene tunneb end väsinu, jõuetu ja kurvana täiesti ilma põhjuseta. Organism läheks kui puhkerežiimile üle, eriti just tundlikumad inimesed vaevlevad selle käes. Sügismasendus kimbutab rohkem naisi ja neid, kellel on loomu poolest kalduvus depressiivsusele, kes on loomu poolest eraklikud või tegelevad pingelise vaimse tööga.

1. Pimedal ajal on valgus parim ravim. Võiks kasutada jalutuskäiguks iga vähegi päikeselist hommikut või päeva. Ka valgusraviseanssidest on abi (5 päeva järjest, pool tundi korraga). Töökohtades on kunstliku valguse tugevus keskmiselt tunduvalt suurem kui kodudes. Ka kodus võiks rohkem ja heledamat valgust kasutada. Pimedas toas arvuti või teleri ees istumine ainult süvendab “valgusenälga”.

2. Sügisel on vaja liikuda palju jalgsi (eriti vähegi valgel ajal ja looduses). Pidevat siseruumides viibimist peetakse üheks peamiseks sügismasenduse põhjustajaks. Energiline liikumine parandab meeleolu.

3. Veel parem on, kui teha vähemalt 3x nädalas tund aega pulsisagedust tõstvat sporti (tempokas kõnd, kepikõnd, ujumine, aeroobika, spinning vm.).

4. Ei ole hea hommikul liiga kaua magada, suvega võrreldes vajab inimene vaid veidi rohkem uneaega, kuigi lühikese päeva tõttu tundub vastupidi. Pimedamal ajal tuleks igal hommikul kindlal ajal tõusta, nii harjub organism paremini talvise ajarütmiga. Nädalavahetustel võib aga tõepoolest ka korralikult välja magada. Energiat on vähem pimedal ajal.

5. Toidu valik peaks olema mitmekülgne. Eelistada võiks teraviljatooteid, mis ergutavad sterotoniini (rõõmuhormooni) sünteesi. Kui näljutada end sel perioodil, siis vajadus süsivesikute järele vaid suureneb. Piisavalt on vaja süüa hommikul ja lõuna ajal, õhtune toit võiks olla lihtne ja kalorivaene. Õuest külma, niiskuse ja rõskuse käest tuppa tulles aitab kuum ja aromaatne tee sooja kehasse tagasi tuua. Kuum vann mõjub väga hästi.

6. Oleks vaja jälgida, et organism saaks piisavalt D-vitamiini, mis on inimese organismis teine ajahormoon. Vitamiin D3 (“päikesevitamiin”) stimuleerib samuti organismis sterotoniini tootmist, aitab omastada kaltsiumi ja fosforit. Ka D-vitamiinirikkad toitained peaksid olema iga päev menüüs (nisuidud, päevalilleseemned, avokaado, maks, rasvane kala, munakollane jt.). Kala võikski pimedal ajal süüa vähemalt 2x nädalas.

7. Elektrilambid just eriti köögis, tuleks vahetada võimsamate vastu, sest hommikune “käimaminek” on eredas valguses lihtsam. Õhtuti mõjub ka soe küünlavalgus või kaminas põlev elav tuli hästi.

8. Eriti väljas viibides on oluline end soojalt ja vastavalt ilmale riidesse panna. Ka head soojad riided parandavad meeleolu, külmetamine mõjub meeleolule halvasti. Kui öösel on raske uinuda, võiks ööseks jalga tõmmata pehmed paksud sokid või juua õhtul sooja piima meega.

9. Abiks on ka see, kui tarvitada lisaks oomega 3-rasvhappeid.

10. Sügisest pimedust on võimalik ka kogu südamest nautida leides endale mingi uue harrastuse või meeldiva ajaviite. Ka kirjandusest võib leida paljugi meelt ülendavat ja tuju parandavat. Teatris, kontserdil või mõnel meeldival seltskondlikul üritusel käies saab uusi muljeid. Oluline on nukrad ja murelikud mõtted endast eemal hoida.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.