Paljude kehakaaluga seotud müütide taga on uuringud, mis on tihedalt seotud toidu- või dieediäriga. Alljärgnevad on mõned kaalutõusuga seotud müüdid:
1. Suitsetamise mahajätmine tõstab kehakaalu
Arvatakse, et nikotiin ja nätsunärimine aitavad kaalu langetada või hoiavad stabiilsena. On küll fakt, et kirglikud suitsetajad on mõnevõrra mittesuitsetajatest saledamad. Selle põhjuseks pole siiski mitte nikotiini söögiisu pärssiv toime, vaid hoopis kahjulik mõju ainevahetusele. Kui suitsetamine jäetakse järele, siis tavaliselt leiab inimene endale mingi teise sõltuvuse, milleks sageli on magusa rohke tarbimine. Magus aitab siis sõltuvusest tekkinud vaevusi leevendada ja enesetunnet parandada, aga tõstab ühtlasi ka kaalu. Kui leitakse leevendamiseks mingi liikumisharrastus, siis kaalutõusu ei teki. Ka kõige tavalisema nätsu närimisel on tõepoolest peaaju näljakeskusi ohjav toime, aga see on väga väike. 50 kcal kulutamiseks peaks närima nätsu 24 tundi järjest.
2. Seks ja külm dušš mõjuvad salendavalt
Seksi ja kalorite põletamise vahel nähakse tugevat seost. Keskmise vahekorra ajal siiski kuigi palju kaloreid ei kulutata, umbes sama palju kui käimisel. Sedagi pigem meeste puhul või kulutab kaloreid aktiivne osapool. Et vahekorra ajal kaloreid kulutada, peab seda tegema väga palju ja väga kirglikult. Külm dušš tõepoolest põletab mingil määral kaloreid, aga keegi ei jaksa seal pikka aega olla. Isegi mitte niikaua, et “põletada” ära ühte saiaviilu. Tüsedamate inimeste paksem rasvakiht vähendab veelgi seda salendavat mõju.
3. Päevas peab tegema vähemalt 10 000 sammu, et kaalust alla võtta
See ei vasta tõele, sest organism kompenseerib iga ülemäärase kalorikulu suurema näljatundega. Alles igapäevasel regulaarsel liikumisel on kehakaalule märgatav toime ja kaalu vähendamiseks peaks igapäevaselt kulutama kaloreid rohkem kui tarbitakse toiduga. Pole tähtis, kas süüakse vähe või palju, kogu kalorihulk tuleks lihtsalt ära kulutada.
4. Pekine kõht kaob kõhulihaste harjutusi regulaarselt tehes
Kohalikku rasvapõletust ei ole olemas. Organismi rasvakiht väheneb dieedi ja treeninguga ühtlaselt üle kogu keha. Elektriimpulssidel põhinevad “kehaväristajad” on samuti kasutud. Selleks, et korralikke kõhulihaseid saada, tuleb teha regulaarselt jõu- ning aeroobset treeningut ja eelkõige toidulaud üle vaadata. Kõhulihaste harjutused vähendavad küll kõhu ümbermõõtu, aga neid tuleks teha selleks 300-400 korda järjest. Sama kalorikulutuse annab üldine, aga mõnusam ja mitmekülgsem füüsiline treening.
5. Toidu korralik mälumine aitab kaalutõusu vältida
Selleks, et mälumisest kehakaalule kasu oleks, tuleks iga suutäit mäluda vähemalt 30-40 korda ja teha seda regulaarselt igal söögikorral. See võib olla naljakas vaadata ja tekitada teistes tunde, et toit ei maitse või et inimene pole päris normaalne.
6. Paastumine on dieedi alustamiseks hea viis
Paastumist peetakse kogu keha puhastavaks ja ainevahetust kiirendavaks meetodiks, mis tõepoolest sobib ka pikema dieedi alustamiseks. Aga paastumine mitte ei kiirenda ainevahetust, vaid muudab selle aeglasemaks. Kui midagi ei söö, läheb keha säästurežiimile ja kõht jääb kinni.
7. Kalorivaesed toidud aitavad kaalu langetada
Organism kompenseerib saamata jäänud kalorid mõne teise toitaine arvelt. Väherasvastes ja ilma suhkruta toiduainetes on rasv ja suhkur asendatud millegi muuga, mis sageli on veel ebatervislikum. Kalorivaest toitu süüakse lihtsalt rohkem. Tähtis on kõht täis süüa õigest ja kvaliteetsest toidust, lihtsalt pidada piiri õigel hetkel ja mitte näksida toidukordade vahel. Tavaliselt annavad ülekaalu just vahepealsed kaloririkkad näksid, mitte söödud korralik toit. Kui jätta rasvad välja täielikult menüüst, siis jäävad organismil saamata ka vajalikud head rasvad, rasvad asendatakse tavaliselt siis kasutu ballastiga, mis kaalu langetada ei aita. Õige on aga see, et januga tuleks juua puhast vett, mitte magustatud jooke. Head on ka naturaalsed värskeltpressitud mahlad ja isetehtud naturaalsed smuutid.
8. Rasvaimu või maovähendusoperatsioon aitab üleliigsest kehakaalust vabaneda
Kahjuks näitab tegelikkus, et kui inimene ei tee põhjalikke muudatusi oma toitumisharjumustes, pole kummastki erilist abi. Kirurgiliselt eemaldatud rasvakilod kipuvad tagasi tulema juba poole aastaga. Rasvakiht tekib peamiselt kõhupiirkonda. Maovähendusoperatsioon on seotud aga väga suurte terviseriskidega.
9. Kõhukinnisus teeb paksuks
Kõhukinnisus ise ei lisa rasvkudet, aga soolestikku pikalt pidama jäänud mass tõstab kaalu ja tekitab raskustunde. Kõhukinnisus ohustab neid, kes söövad palju rasvast või kuiva toitu ning vähe kiudaineid ja liiguvad vähe. Normaalselt tühjeneb inimese soolestik 8-72 tunni järel, kõhukinnisuse korral harvemini kui kord nädalas. Enamasti on põhjuseks nõrgad vaagnalihased, naistel esineb rohkem ning stress suurendab vaevust. WC-s peab käima regulaarselt. Pidev kannatamine või lahtistite pidev tarbimine muudavad sooletegevuse aeglaseks ning laisaks. Kõhukinnisusest võivad tekkida hemorroidid, mis on juba palju tõsinem tervisehäda. Kõhukinnisuse vastu aitavad kiudained ja rohke liikumine (näiteks kiire kõnd), mis ühtlasi aitab ka kehakaalu vähendada.
10. Kehakaalu tõstavad peidetud rasvad
Paljudes pool- ja valmistoodetes on palju rasva, kuigi esmapilgul nii ei tundu. Mida suurem on küllastunud rasvade kogus, seda ebatervislikum on toode. Kui süüakse piisaval hulgal köögivilju, marju, puuvilju, täisteratooteid, kala, oliivi- või rapsiõli, siis ei teki erilist kahju, kui vahel harva süüakse ka peidetud rasvadega tooteid. Küllastunud rasvad on transrasvad, need on taimsed rasvad, mida on tööstuslikult muudetud. Neid kasutatakse peamiselt säilivusaja pikendamiseks. Neid esineb näiteks valmistoodetes, maiustustes, grilltoodetes, margariinis. Looduslikult leidub näiteks piimas ja loomalihas, aga pole tõestatud, et need ka looduslikul kujul inimesele kahjulikud oleks.
11. Kehakaalu tõstavad nisutooted
Kui lõpetada nisutoodete söömine, hakkab kaal langema. Nisutooted, pitsad, pirukad, saiad ja koogikesed sisaldavad palju süsivesikuid. Kui neid vähem süüa, siis tõepoolest hakkab kaal langema, sest inimene hakkab rohkem jälgima, mida suhu pistab. Samas söövad saledad prantslased iga päev pika nisusaia. Kaal kasvab, kui süüakse rohkem, kui ära tarbitakse. Nisu hakati viljelema umbes 10 000 aastat tagasi, tänapäeva nisu terad on tunduvalt suuremad ja ka nisupead on suuremad kui muinasaja nisul. Aretamine on lisanud nisule valku ja tärklist, aga pole vähendanud toiteväärtust. Et nisu on ebatervislik süsivesik on pigem müüt, aga temas on väga palju allergeene (nisus on 19, odras 6, rukkis 3), mistõttu tekitab allergiat. Täisteraviljatoodete (sealhulgas ka nisutoodete) söömine hoiab korras seedimise ja soolestiku ning vähendab südamehaiguste riski. Täisteranisus on aminohappeid, mineraalaineid, rauda, tsinki, B-vitamiine, kiudaineid ja isegi seleeni.
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.
