8. KÜÜNAL

Küünal on valguseandja, selle põlemise järgi ennustati maagilistel päevadel eluaastaid. Sümboliseerib eluküünalt, surnuaeda hauale viies mälestuse alleshoidmist, et lahkunut pole unustatud. Tordiküünlad on kui õnnetoojad, eriti ühe hingetõmbega kustutades. Küünalde tegemise ajal ei tohtinud nina nokkida, peeretada ega tagumikku katsuda, see oli püha toiming.

9. KÜÜSLAUK

Küüslauk on üks imeravimitest rahvameditsiinis ja maagilistest taimedest tõrjemaagias. Kodudes riputati küüslauguvanikud kaitseks vampiiride ja halbade vaimude vastu. Ka vastsündinule riputati hälli juurde või pandi mähkmesse küüslauk. Tänapäeval kaitseb edukalt puukide, sääskede ja muude kahjurite eest. Küüslauku võib süüa, sellega võib haiget kohta tupsutada ja maagiliseks peetakse ka selle lõhna.

10. LEIB, SOOL

Leib on püha sümbol. Mitte ainult rukkileib, vaid ka nisu- ja odraleib. Rukist nimetatakse jumala viljaks. Vanadel eestlastel oli leib põhitoit, kõik muu toit oli leivakõrvane. Leivasse suhtuti aupaklikult, leiba ei tohtinud tagurpidi lauale panna, ühe käega murda, leivapuru käega laualt pühkida, leivaga ühes ruumis olles ei tohtinud vanduda ega ropendada. Mahakukkunud leivalt paluti andeks või anti sellele suud. Nii arvati toidu jätkusuutlikkus olevat tagatud. Leiba lõikas alati peremees, hoides seda käega rinna vastas (südame lähedal). Sool on maagiline abivahend ja annab toidule õige maitse, ilma soolata on see lääge. Soola kasutatakse puhastusrituaalides ka tänapäeval. Soola-leival käimise komme on tänini moes.

11. LUUD

Ukse taha pandud luud kaitses kodu, aga luuda on peetud ka nõidade atribuudiks. Luuda seostatakse pigem maagiaga. Eestis maagilise sõiduvahendina pole eriti mainitud, vaid kratti arvati sellega lendavat.

12. LÕNG

Seostub kestvuse ja igavikuga, elulõngaga. Katkemisel katkeb elulõng või kaob lõnga sära. Punasest lõngast punutud randmepaelad on tänapäevalgi kasutusel kaitsva sümboli või sõpruse märgina. Punutakse lõngast ka õnnepaelu. Lõngast esemete mustritesse lisati kaitsvaid sümboleid, vanade kudumite mustrites on oma maagia. Kasutatud on lõnga ka ohvriannina, pühapaikades seotakse puudele ka tänapäeval punaseid lõngu või paelu.

13. NIMI

Nimi tõstab inimese teatud staatusesse, eelistatud oli mõne auväärse sugulase nime andmine lapsele. Vanim poeg sai alati isa nime, ühtlasi oli ta isa varanduse pärija ja töö jätkaja. Ka surnud lapsele anti nimi enne matmist. Esimestel eluaastatel last nimepidi ei kutsutud, see oli lapse kaitseks. Teda kutsuti mingi hellitusnimega. Jumala ja kuradi nime ei tohtinud suhu võtta, ka mõnda muud kurja ei tohtinud nimepidi öelda nt hundil oli palju nimesid: susi, metsakutsu jt. Arvati, et kui kurja nimepidi ei kutsu, siis ta kahju ei tee.

14. PEEGEL

Tagasipeegeldamise võime tõttu on peetud peeglit maagiliseks. On ütlus, et killud toovad õnne, klaasi purunemise klirin peletavat kurjad vaimud. Peegli killud toovad aga õnnetust, 7 aastat ebaõnne armuasjades. Peegel sümboliseerib sidet sise- ja välismaailma vahel, siinpoolse ja sealpoolse vahel. Silmad arvatakse olevat hinge peegel. Muinasjuttudes on võlupeeglid. Kui keegi sureb kodus, kaetakse peeglid kinni, et hing saaks lahkuda ja peegeldus teda ei eksitaks, et ta ei tuleks koju käima. Vaimudel ja vampiiridel ei olevat peegelpilti. Vanadel peeglitel arvatakse olevat ühendus teispoolsusega, mistõttu ei soovitata koju tuua tundmatu päritoluga vanu peegleid.

---

Artikkel jätkub. Viite järgmisele lehele leiad pärast e-poe reklaami...

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.