Kuu: jaanuar 2017

Politseinik peatab auto:

“Mees! Ma küsin sult juba viiendat korda! Mis asi sul sealt kastist pudeneb?”

“Ma seletan teile juba viiendat korda – talv on… kiilasjää… liiva puistan…”

Saavad kokku kaks politseinikku-sõpra. Ühel kuldne “Rolex” käe peal:

“Vau, mis, oled nagu preemia saanud või?”

“Nujaa, umbes nii…” vastab teine kohmetunult.

Saavad kokku sadist ja masohhist. Masohhist palub:

“Piina mind, no palun piina mind!”

Sadist mõnuga:

“Ei piina!”

Joodik räägib ajakirjanikule: “Ma olen elu jooksul ainult kaks korda kaine olnud.”

Ajakirjanik vastu: “Kuidas siis nii?”

Joodik: “No esimene kord pandi pood varem kinni.”

Sidemehaaniku õpipoiss saabus töölt koju, silm sinine ja väga tujust ära.

“Läksid meistriga riidu?”, küsis ema hoolitsevalt.

“Jah. Kui ma juhtmete kohta pärisin, siis ainult vaatas mind vihase pilguga. Aga kui ma küsisin, et millest hakkavad telefonipostid kasvama, kas seemnetest või istikutest, siis tuli mulle kätega kallale.”

Teatrisaal on peaaegu tühi. Direktor ütleb näidendi autorile:

“Teie näidend ei meeldi publikule.”

“Kust te seda teate, kui saalis pole vaatajaid?”

Tuli mees nõia juurde.

“Räägitakse, et te suutvat igasuguse needuse ära võtta?”

“Jah. Milline needus teil on ja kes selle teile pani?”

“See oli see nõid, kes 30 aastat tagasi ütles: “Ja nüüd kuulutan ma teid meheks ja naiseks!””

Töötu läheb Tallinna linnavalitsusse ja küsib: teil pidi vaba töökoht olema.

Ametnik vastu:

“Kas te olete loll või?”

“Ei ole, aga ma olen õppimisvõimeline.”

Õpetaja küsib väikse poisi käest kus ta ema töötab. Poiss vastab, et öösel voodis.

“Kus?”

“Öösel voodis,” kinnitab poiss.

Õpetaja helistab emale ja küsib üle.

“Ösel Foodsis,” vastab ema.

Sügaval Nõukogude ajal.

Vanamammi seisab poetrepil ja vaatab murelikult oma kilekotti ja mõtleb:

“Mitte nüüd ei mäleta enam… Kas hakkasin poodi minema või tulen sealt!”