Ravimeid määratakse ja võetakse stressi vastu liiga kergekäeliselt. Oleks mõistlik proovida stressist vabaneda loomulikul teel ja õigel ajal, enne kui see liiga suureks kasvab. Stressi leevendamiseks on abi lihtsatest vahenditest, mida igaüks saab kasutada:
1. Värske õhk, päevavalgus ja liikumine
Mõõdukas liikumine (mererannas, metsas, terviserajal vm.) rahustab närvisüsteemi, aitab korrastada mõttetegevust, sellest saadud positiivne laeng toetab normaalset elurütmi. Mõistlik on rahulikult jälgida asjade loomulikku kulgu, sekkumist võib alati edasi lükata, siis kui aeg on soodsam ja enesetunne parem. Kui on hingepiin ja kahtlused, tuleb oodata kuni sisetunne toetab tegutsemist. Lihtsate asjade märkamine rahustab meeli, lihtsate tegevustega tegelemine aitab mõtteid korrastada ja närvilist energiat maha rahustada. Värske õhk on ajule vajalik, iga päev ja iga ilmaga peaks leidma aega õues liikumiseks. Seda aega, millal päevavalgust on, on vaja kasutada ka pimedamal ajal. Liikumine parandab eelkõige südame tööd, aga mõjub hästi ka siis, kui on vaja ennast tasakaalu viia. Värskes õhus ja päevavalguse käes liikumine suurendab dopamiini hulka ja see parandab enesetunnet. Suvisel ajal peaks koguma endasse võimalikult palju päikeseenergiat, mis ei tähenda päikese käes “praadimist”, on vaja õues liikuda.
2. Jagatud rõõm on topeltrõõm, jagatud mure pool muret
Vestlus lähedase usaldusväärse inimesega või lihtsalt mõne toreda kaaslasega mõjub alati hästi. Kui sellist lähedast inimest pole kuskilt võtta, siis aitab professionaalne psühholoog või sobivas tugirühmas osalemine stressist vabaneda. Isegi lemmiklooma või iseendaga rääkimisest on abi. Eelkõige aitab probleemist rääkimine selle põhjuseid välja selgitada. Rääkimine on igal juhul hea, sest nii saadakse ka iseendast paremini aru ja maailma tõlgendab iga inimene läbi iseenda. Kui oma muredest saab rääkida, siis on kergem ka lahendusi otsida. Abi on ka päeviku pidamisest, kui ausalt kirjutatakse ja probleeme ei ilustata. Sellest on abi siis, kui kirjutatakse käsitsi ja paberile, arvutis kirjutamine ei pruugi aidata, võib isegi stressi süvendada. Stressi leevendamiseks peaks olema ka pereinimestel võimalus kohtuda sõpradega väljaspool pereringi, eriti meeste jaoks on see oluline. Vähemalt kord või paar nädalas peaks iga mees saama selle võimaluse, kui ta seda soovib. Aine- ja verevarustus ning meeleolu paranevad, kui inimene saab naerda südamest ja saab ennast vabalt tunda ning lõõgastuda. Naised taluvad stressi meestest paremini, aga neilegi on kasuks, kui nad vahel sõbrannadega lobiseda saavad. Meestel on meeste jutud ja naistel naiste jutud, kummagi jutud ja mured pole vähemtähtsad. Stressi aitab ära hoida, kui lähedussuhted toimivad ja teineteist usaldatakse. Hea seks pakub tõelist rahuldust ja aitab pingeid maandada, mistõttu on ka see oluline lähedussuhetes ja pereelus, aga kõiki probleeme see ei lahenda. Nii sõprussuhete kui abielu ja kooselu puhul on usaldus üks väga oluline võtmesõna ja ka jagada peab oskama, nii anda kui võtta peab oskama, seda ei saa teha isekalt ja ainult enda huve silmas pidades.
3. Meeldiv tegevus maandab alati stressi
Stressi maandamiseks tuleb leida pingete ja koormuste tasakaalustamiseks vastandtegevus sellele, millest stress on tekkinud. Füüsilist stressi ja ülekoormust maandatakse rahuliku tegevuse ja puhkamisega, võib võtta aega ka lihtsalt endasse süüvimiseks ja mõtluseks, et end tasakaalu viia. Midagi laiduväärset pole isegi teleri ees lösutamisest, kui see aitab kehal taastuda ja kui seda ei tehta pidevalt. Vaimse koormuse puhul on keha koormamisest abi. Füüsiline treening ja lihaste jõulisem kasutamine on siin abiks. Stressi aitavad maandada kõik hobid ja harrastused, mis endale meeldivad ja tuju tõstavad, boonuseks on kindlasti see, kui selle käigus valmib ka kaunis looming või mingi vajalik tarbeese. Kõik loomingulised harrastused mõjuvad väga hästi (laulmine, tantsimine, maalimine, käsitöö, aiatöö jm.) ja samuti tervisesport. Kui mõtetes on segadus, siis aitab igasugune korrastav tegevus. Sahtleid, panipaiku ja kappe korrastades tekib ka mõtteisse kord.
4. Tervislik ja mitmekesine toitumine
Stressi saab leevendada toitumisega ja vitamiinikuuridega. Stress ongi märk sellest, et keha on nõrgas seisus ja seda peab toitma, vitamiinipuudus annab tunda nõrkusena ja vastupanuvõime vähenemisena. B-grupi vitamiinid, D- ja C-vitamiin, magneesium, ženzen, goji marjad leevendavad stressi. Stressi leevendavad toidud on jogurt, hapukapsas ja teised hapendatud toidud, munad, juust (eriti koos hea veiniga), kalkuniliha, pähklid (eriti parapähklid), rasvane kala (eriti lõhe), ananass, banaan, tee (lehtedest või ürtidest valmistatud), šokolaad. Stressi maandab magus, aga sellega ei saa liialdada, see mõjub kehakaalule. Millegi endale meeldivaga võib end alati hellitada, kui parasjagu “juhe koos on”. Toitumisele ja toidu kvaliteedile peaks kogu aeg rõhku panema, aga eriti siis, kui stress kipub ohustama. Hea toidu ja kvaliteetse veini nautimine meeldivas seltskonnas on kindlasti stressi maandav tegevus. NB! Stressi ei tohiks maandada mitte kunagi üksi napsitades ja alkoholi peaks välistama need, kel on vähimgi oht sõltuvuse tekkeks.
5. Keha vajab puhkust
Töö ja puhkuse vahekord peab olema õige. Keha vajab taastumiseks aega, hea ööuni ja korralik lõunapaus on vajalik. Aastas korra peaks võtma pikema puhkuse, vähemalt kaks nädalat korraga. Veel parem on, kui puhkus on nii talvel kui suvel ja puhatakse tavakeskkonnast eemal. Puhkuse ajal ei ole mõistlik asendada igapäevast töökoormust koduste kuhjunud töödega, ka kodusest igapäevarutiinist on vaja puhata. Puhkus peab olema tõeliselt puhkus, et keha ja vaim saaks taastuda. Ka tööpäevadel tuleb võimaldada endale puhkepause, vähemalt lõunapausil peaks aja pisut maha võtma.
Telli pilt pildipangast. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid.
Udune maastik
Viljandi
Uitru säär
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.
