Maad katvaid kiirgusjooni on erinevaid, veesoontevõrgustik on kõige tuntum neist. Veesoontele, eriti nende ristumiskohtadele, reageerivad nii taimed, loomad kui ka inimesed.

1. Mänd, kuusk, kastan, vaher, pärn väldivad veesooni

Eriti männid püüavad kasvada veesoontest, eriti ristumiskohtadest, võimalikult eemal. Nimetatud puud hakkavad idanema ja kasvama paremini veesoontest eemal. Kuna puu ise ei saa kasvukohta valida, saab ta seda teha ainult oma tüve kõverdades. Puu loomulik püstine kasvusuund kõverdub veesoonest eemale. Kõveruse suurus näitab veesoone tugevust. Kuusk, kastan, vaher ja pärn reageerivad männist vähem, aga ei talu samuti veesooni. Nende tüvedele tekivad veesoontel ja nende ristumiskohtades kasvades pahad, oksad kuivavad, kasv jääb kiduraks, koor lõheneb, kahjurid ja haigused kahjustavad või kuivab puu üldse ära.

2. Tamm, kask, haab, pappel, paju, lepp armastavad veesooni

Looduslikult kasvama hakanud tamm kasvab ainult veesoontel ja eelistab seejuures just ristumiskohti. Mahakukkunud tammetõrud ei taha kuskil mujal isegi idanema hakata. Kui tamm istutada veesoontest eemale, jääb see kiduraks ja nõrgaks. Eriti on seda märgata inimeste poolt istutatud tammealleede puhul. Ka kased kasvavad meelsasti looduslikult just veesoontel ja ristumiskohtadel. Siiski ei säästa see veesoonte lembus kaske pahkadest ja muudest veesoontega kaasnevatest hädadest. Kui kuskil on kasvamas kaheharuline puu, siis võib kindel olla, et harude vahel paikneb veesoon või ristumiskoht maapinnas. Metsas võib näida, et kõik puud ongi kasvamas justkui täpselt mööda veesooni, nii see muidugi ei ole. Looduses tekib lähestikku kasvavate puude vahel omavaheline bioenergeetiline side. Et looduses määrata veesoonte tegelikku asukohta, on vaja kasutada abivahendit selle määramiseks.

3. Viljapuud ja -põõsad kardavad veesooni

Eriti tundlikud on õunapuud. Kui veesoon läheb läbi õunaaia, jäävad soone peal kasvavad puud kiduraks, külmakartlikuks ja saak on kehv, kuigi õitseda võivad need puud rikkalikult. Sageli ohustab neid veesoontel kasvavaid puid ka juurevähk. Õunapuu tüvi kõverdub alati veesoonest eemale ja soonepoolsed oksad on nõrgalt arenenud. Marjapõõsastel, mis kasvavad veesoonte peal, on marjad viletsad ja kidurad.

4. Linnud eelistavad pesi ehitada veesoonte ristumiskohta

Eriti toonekured ja varesed ehitavad pesad eranditult veesoonte ristumiskohtadesse. Ka tuulepesad ehk “nõialuuad” on alati veesoonte ristmuskohtadel kasvavate puude võrades.

5. Putukad armastavad veesooni

Metsakuklase pesa asetseb tingimata veesoonte risti peal. Kui see pesa on erakordselt suur, on selle all mitmekordne soonterist. Mesipuud annavad mett rohkem, kui need paigutada soonteristile ja mesilassülemid maanduvad just sellele puule, mille all asub veesoonte ristumiskoht. Ka sääsed “suruvad” soonteristi peal.

6. Vanad teed paiknevad mööda veesooni

Nii inimtekkelised kui loomade poolt kujundatud rajad avamaastikul ning metsas kulgevad piki veesooni. On selliseid radasid, mis aastasadu on suunda muutmata loogelnud maastikul. Need teed ja rajad teevad kaasa kõik veesoonte looked ja kõverused. Põhjus võib olla selles, et veesoonte peal on taimestik alati hõredam ja kiduram, sealt on kergem läbi metsa minna ja sellised looduslikud rajad tekivad kergemini ka avamaastikul. Vanad linnadevahelised maanteed on just nii kujunenud, mõned on veel tänapäevalgi kasutusel.

7. Veesoontel kasvavate ravimtaimede mõju on suurem

Ravimtaimed näivad vajavat maakiirgust. Rahvatarkus soovitab teatud taimi korjata vaid täiskuu ajal looduslikelt metsalagendikelt. Looduslikud metsalagendikud tekivad tiheda soonevõrguga aladele. Täiskuu perioodil on maakiirgus tugevam.

8. Inimesed ja loomad tunnetavad veesooni

Loomad ja ka tundlikud inimesed tajuvad “head” ja “halba” kohta looduses. Inimesed tajuvad sageli ka kodus olles, et mõni koht on teisest parema energiaga. Tugitoolis istudes, voodis magades, vabas looduses telgi jaoks platsi valides peaks usaldama oma alateadlikku tunnetust. “Hea” koht ei asu kunagi veesoontel, eriti voodi asukohta valides peaks seda kindlasti arvestama. Arvatakse ka seda, et kassid armastavad magada just veesoontel ja koerad väldivad neid.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.