8 nippi, kuidas õnnelikult ja tervena kauem elada

Uuringute põhjal võiks inimese süda vastu pidada isegi 200 aastat ja looduse poolt võiks elada inimene tublisti üle saja aasta. Eluiga lühendavaid põhjuseid on väga palju: raevukas vihastamine, haigused, ebatervislik eluviis, püsiv kadedus ja vaenulikkus, vastumeelne töö, liigsöömine, pingeline elu, magamatus, sõltuvusained, õnnetused jpm. On kindlaks tehtud, et mõned asjad aitavad elus tervena püsida ja elu pikendada.

1. Tervislik toitumine tagab pikaealisuse

Ärgates soovitatakse juua klaas vett vähese sidrunimahlaga või taimeteed ning süüa hautatud või värskeid puuvilju, köögivilju, putru. Õige happetasakaalu tagab õunte söömine, piisab paarist õunast päevas. Rohkem peaks kasutama häid õlisid ja järgima peaks taldrikureeglit. Kui 80% peaks järgima tervislikku toitumist, siis 20% võib patustada, siis ei lähe keha stressi. Väikesed liialdused on lubatud näiteks nädalas korra, eriti kui seda teha heas seltskonnas ja meeleolukalt. Siiski on parem süüa pigem vähem, kui liiga palju. Toidu kõrvale on kõige parem juua puhast vett. Taimetoit hoiab noore ja värskena ning lihatoidu neutraliseerimiseks on vaja süüa rohkelt salateid ja köögivilju. Pähklid ja seemned aitavad mälu hoida. Sibul, küüslauk ja kala tugevdavad immuunsüsteemi. Eriti kasulik on süüa kapsast jt. ristõieliste sugukonda kuuluvaid taimi, mis aitavad kaitsta vähi eest, aitavad hävitada vähirakke. Kakao sisaldab rohkelt antioksüdante, mõjutab veresoonte elastsust, soodustab verevoolu ajju ja aitab hoida mälu. On täheldatud ka seda, et kui vanemas eas 30% vähem süüa, väheneb haiguste risk ja eluiga pikeneb. Seejuures toidu kvaliteet peaks olema hea. Vedeliku tarbimiseks on kõige parem puhas vesi või magustamata taimetee. Kortsud vanemas eas on vaid esteetiline probleem ning tervist ei mõjuta, aga väliseltki on võimalik ennast turgutada ja heas toonuses hoida. Kõige olulisem on toidu kaudu tugevdada oma immuunsussüsteemi.

2. Mõtlemine ravib, aju treenimine aitab hoida mõistust korras

Abi on ristsõnadest, sudokudest, malemängust, peastarvutamisest jt. mõtlemistegevustest, aga väga kasulik on õppida vanemas eas ka võõrkeeli. Kunagi ei ole hilja hakata õppima mõnda võõrkeelt. See takistab dementsuse teket ja leevendab või peatab Alzheimeri tõve. Ühelt keelelt teisele ümberlülitumine stimuleerib ajutegevust, loob kognitiivseid varusid. Kakskeelsus tagab kogu elu jooksul närvisüsteemi teatud varud.

3. Vähem stressi

Vihastamine mõjub halvasti südamele ja pidev stress lühendab eluiga. Lõõgastumiseks on vaja leida võimalusi ka pingelisel perioodil. Lemmiklooma omanikud on tervemad, sest lemmiklooma eest hoolitsemine aitab stressist vabaneda ja lemmikloom armastab oma peremeest tingimusteta. Stressi maandamiseks on hea pühendada aega õigele hingamisele. Hiinas kasutatakse järgmist hingamisharjutust, mis aitab säilitada head füüsilist vormi ja nooruslikkust:

Lähteasendiks kael sirgelt ühel joonel selgrooga, jalad puusade laiuselt harkis, käed vabalt külgedel, silmad suletud. Nii seistes keskendutakse pooleks minutiks ainult hingamisele. Hingates sügavalt sisse täidetakse kõht õhuga (suu kinni), tehakse paus ja kogutakse qi energiat ja seejärel hingatakse aeglaselt välja (suu kaudu), lastakse õhul kõhu ja kopsude kaudu väljuda. Harjutust soovitatakse teha looduses või avatud akna all.

Hingamisharjutused aitavad end tasakaalu viia ja hea energiaga täita, päeva võiks alustada paari-kolme sügava sisse-väljahingamisega. Stressi maandab ka rääkimine ja isegi lemmiklooma, taime või iseendaga rääkimine mõjub hästi. Vähese jutuga inimesed saavad päevikupidamisega tegelda ja oma mõtteid kirja panna.

4. Meelepärane ja jõukohane tegevus aitab vananeda

Vananemine on väga individuaalne ja erinev. Igas inimeses on peidus kaitsesüsteem, mis toimib vastavalt just selle keha vajadustele. Süüa tuleb siis, kui kõht on tühi, juua siis kui on janu ja unustada ei tohi, et inimene on sotsiaalne olend ning loodud liikuma. Just vanas eas tuleb järgida enda vajadusi, siis säilib ka elutahe, ilma milleta väheneb vastupanu haigustele. Tasub kuulata oma sisemist häält. Kui võime oma eluga toime tulla nõrgeneb, siis toimub allakäik juba kiiresti. Kui kaob huvi elu vastu, ei soovita enam väljas käia ega suhelda, ka siis toimub allakäik kiiresti. Mälu ja lihaseid on vaja treenida igapäevaselt. Pole tähtis, millist sisu oma elule leitakse, peaasi on, et see hoiab liikumises ja optimistlikuna. Uued asjad annavad ajule tööd. Õues liikuda on vaja isegi siis, kui selleks pole praktilist vajadust ja teha tuleb seda iga ilmaga. Kasulik on käia iga päev vähemalt pool tundi jalgsi kiires tempos või hoogsalt. Jalgsi käies masseeritakse jalatalla punkte, mis aktiveerib aju tööd.

5. Ülepingutamine kurnab ja nõrgestab organismi

Füüsilise aktiivsuse puudumine suurendab enneaegse surma ohtu rohkem kui rasvumine. Isegi vähesel määral füüsilise aktiivsuse tõstmine parandab tervist, meeleolu ja toob õhtul hea une. Eriti kui seda teha metsas, mere ääres või looduse keskel. Liikumine aitab vabaneda depressioonist, mida samuti südamehaigustega seostatakse. Ei pea olema sportlane, piisab ka vähesest liikumisest, aga keha tuleb hoida tegevuses, mis aitab dementsuse vastu. Kõike tuleb teha siiski mõistlikult, eriti vanemas eas, sest keha ülekurnamine annab vastupidise efekti. Piisab mistahes jõukohasest füüsilisest koormusest. Keskmise aktiivsusega koormus elu teisel poolel tõstab vastupanu stressile ja vananemisele. Lihasmassi kadumise vastu tasub võidelda, aga seda saab teha vaid lihastele jõukohast koormust andes.