6. Üksindus ja depressioon

Ka vanemas eas peaks olema põhjus elamiseks. Omavahel tihedalt seotud kogukond, mille liikmed hoolitsevad üksteise eest ning kus ka vanu inimesi ei isoleerita ühiskonnast, aitab toonust ja elutahet hoida. Lähedussuhted on vajalikud igas vanuses. Kui pensionieas jäädakse täiesti tegevusetuks ja loobutakse igasugusest suhtlemisest ning väljaskäimisest, siis on see tõsine ohumärk. Üksinduse vastu aitab ka lemmikloom või aias nokitsemine.

7. Elurõõmu kaotamine

Negatiivsed tunded on inimloomuse loomulik osa, aga vanemas eas kipuvad need domineerima. Avatud ja rahulik meel aitab muutusi omaks võtta ja nendega kohaneda. Mida vanem on inimene, seda raskem on tal muutustega kaasa minna. Praktiline ja lihtne eluviis aitab mõista nähtusi nende kordumatuses. Lihtsate asjadega tegelemine ja nende märkamine rahustab meeli. Tark on küpses eas vältida äärmusi, aga elustiili muutmine vanemas eas aeglustab vananemist. Huumorimeele puudumine on üks eluiga lühendav tegur. Naer on ravim, mis aitab lõõgastuda, stressist vabaneda ja elumuredega toime tulla. Õnnelikud on inimesed, kes ka iseenda üle naerda suudavad. Optimistidel on tervem süda.

8. Paindumatus ja endasse kapseldumine suhtlemisel.

Mida vanemaks inimene saab, seda enam ta kipub solvuma ja endasse “kapselduma”. Andestamise kunst on oluline just küpses eas. Noored on mõistmatud, sest elukogemust napib. Vanemas eas peaks see olema eeliseks, et on kogetud mõndagi. Kui hing on rahul, siis on ka elu elamisväärne. Hingerahu ei saavuta aga solvunud olekus või pahasena. Inimesed on ekslikud ja noored inimesed mõtlematud. Nad ei ole nii pahatahtlikud, kui vanemad inimesed ette kujutavad. Kibestunud ja pahura vanainimesega ei soovi lihtsalt keegi kokku puutuda.

9. Liiga vähene uneaeg

Unehäiretest ja uinumisraskustest kõneleb katkendlik uni või liiga varane ärkamine. Unetus annab märku halvenenud enesetunde ja väsimusena päeval, mis kahjustab tervist ja võib olla lausa (elu)ohtlik. Kui unetus avaldub haigusena, on selle tunnuseks väsimus, roidumus, ärrituvus, rahutus, masendus, ebamäärane hirmutunne või paanikahäired. Tõsised unehäired rikuvad ära mitte ainult öö, vaid ka päeva. Sageli juhtub vanemaealiste puhul nii, et neil on ülepingutatud uneootus. Päeval nad sageli ei liiguta end piisavalt või tukuvad teleri ees, siis ei olegi ööund loota. Und ei saa sunniviisiliselt esile kutsuda, kui pole piisavalt end väsitatud. Inimesed, kes päeva jooksul tahtmatult suigatavad, hommikul suure vaevaga tõusevad ja tunnevad päeval väga tugevat väsimust, peaksid mõtlema unehäiretest. Unehäirete puhul peaks mõtlema ka uneapnoele (hingamise seiskumisele), millest annab märku vali norskamine. See unehäire on lausa ohtlik, sest räägib vererõhu kõrgenemisest, südame rütmihäiretest, südameinfarkti või ajurabanduse ohu suurenemisest.

---

Artikkel jätkub. Viite järgmisele lehele leiad pärast e-poe reklaami...

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.