Toidulisandid aitavad õigel ajal tervist kindlustada, aga ainult õiges koguses ja õigel viisil tarvitatuna, mis nõuab eelteadmisi. Toidulisandites on inimesele vajalikud vitamiinid ja mineraalained kontsentreeritud olekus, mille eesmärgiks on tavalist toitumist täiendada, mitte seda asendada.
Kõikvõimalikke toidulisandeid toodetakse maailmas tohutul hulgal, küll salendamiseks, organismi puhastamiseks, küünte ja juuste tugevdamiseks, turgutamiseks ja paljudeks muudeks juhtudeks. Toidulisandeid on müügil apteekides, aga nendega võivad kaubelda ka vastava loa saanud müügimehed ja tervise- ning loodusoodete müügiks loa saanud kauplused.
Meditsiinilise erihariduseta ja vaid kiirkursused läbinud inimene ei suuda ega oska tõeliselt aidata. See on niivõrd lai valdkond, et nõuab väga põhjalikke teadmisi, mida kiirkursused anda ei suuda. Toidulisand pole mingi imeravim ega ka toidu asendaja, see on vaid ajutine abivahend. Lastele ilma arsti soovituseta neid anda ei tohiks. Ajuti on iga inimese organismi vajadus vitamiinide ja mineraalainete järele tavapärasest suurem (näiteks varakevadel, peale rasket haigust, eksamiperioodil, päikesevaesel ajal). Inimesed on erinevad ja toidulisandid toimivad iga inimese puhul erinevalt, mistõttu ei ole mõistlik iga soovitust uskuda. Targalt kasutades aitavad toidulisandid kindlasti ka noorust, tervist ja elujõudu säilitada, aga nende eesmärk ei ole mitte elatud aastaid tagasi keerata, vaid aidata olla parimas võimalikus jõudluses oma tegelikus vanuses olles.
Toidulisanditega peavad ettevaatlikud olema kõrgenenud vererõhuga, väga närvilised ja raskeid haigusi põdevad inimesed. Mõned tooted on toimelt vastupidised, mistõttu peab täpselt teadma, mida ja millega koos tohib tarbida. Arvestama peab ka sellega, et lisaenergia annab sageli ka lisakaloreid, mis võib isegi kaalutõusu tuua.
Kui kasutada organismi puhastavaid kapsleid, tuleb piisavalt palju juua. Kõige paremini omastab organism veeslahustuvaid toidulisandeid, sest neid võttes on tagatud alati ka vajalik veekogus. Enne tarvitamist tuleb korralikult uurida koostist ja toimet, kasutada tuleb toidulisandeid täpselt lubatud aja piires ja soovitatud koguses.
Enamik arste väidab, et tervislikult, mitmekülgselt ja tasakaalustatult toituv terve inimene ei vaja toidulisandeid. Tänapäeval väidetakse ka vastupidist. Toidus ei ole vajalikke vitamiine ja mineraalaineid enam sellises koguses, nagu neid oli veel saja aasta eest ja viimase viiekümne aasta jooksul on see veelgi vähenenud (kui just toitu koduaias ei kasvatata). Tänapäeva toiduainetetööstuses on kvantiteet kvaliteedist olulisem. Näiteks suurkauplustes müüdavaid salatitaimi kasvatatakse vees, need ei puutu mullaga isegi kokku. Põldudel on muld lahjem või siis üleväetatud, kasutatakse ka keemilisi tõrjevahendeid ja säilivust parandavaid vahendeid, sest toitu säilitatatakse väga pikka aega. Tänapäeva toit sisaldab palju igasuguseid kahjulikke lisaaineid ja vähe kasulikke aineid.
Mikrolained, toidu töötlemine ja korduv ülessoojendamine vähendavad kvaliteeti (toidu külmutamise kohta on vastakaid arvamusi). Sellest kõigest tuleneb, et suurem osa inimestest kannatab tänapäeval vitamiini- ja mineraalainete puuduse käes. Eestis on näiteks D-vitamiini tase normist madalam talvel lausa 70-80 % inimestest ja isegi suvel on see kolmandikul inimestest madalam vajalikust. Toidulisandid võivad siin abiks olla, aga ainult 20-50 % ära söödud vitamiinidest ja mineraalainetest jõuab vereringesse, ülejäänud osa ei pruugi imenduda.
Inimeste toitainevajadus on erinev, isegi kuni 4 korda võib erineda. Vitamiinide ja mineraalainete vajadus sõltub genotüübist, eriti tavapärasest suurem foolhappe või B-grupi vitamiinide vajadus. B12 vitamiini vajadus suureneb eriti naistel menopausijärgses eas. Ka autistidel on just B-grupi vitamiine vaja rohkem ning see suureneb ka haiguste ajal.
Toidulisandeid peaks aga alati tarbima asjatundja järelvalve all, mitte valimatult neid doseerima. Vitamiine ja mineraalaineid pakutakse sageli komplektis tarbetute või isegi kahjulike ainetega, mistõttu on siin eelteadmised väga kasulikud. Kapslites lisandite puhul on sageli kapsel ise või tableti sidusaine mingi toksiin. Pole tegelikult selge, miks peaks vitamiinidele lisama talki, alumiiniumi, polüsorbaati, polüetüleenglükooli, nitriiti või mingit hullemat kemikaali. Need lisandid ainult kogunevad organismi ja teevad kurja. Ilmselt lisatakse neid lisaaineid, et tootmine oleks odavam ja kasum suurem, mõnikord ka maitse pärast. Toidulisandite tarbimisel tuleks lugeda alati teavet tootes sisalduva kohta.
Ka ilma toidulisandeid tarbimata saab midagi ette võtta. B-grupi vitamiine aitab tagada, kui vältida valget jahu ja rafineeritud suhkrut, sest need röövivad organismilt B-grupi vitamiine. Vältida tuleks igasuguseid sünteetilisi konservante. Liigne alkoholi tarbimine, liigne kohvi joomine või suitsetamine viivad samuti organismist vajalikke mineraale ja vitamiine välja. D-vitamiini vaegust aitab vähendada, kui iga päev liikuda piisavalt õues ja suvisel perioodil olla võimalikult palju päikese käes, mis aitab ka stressi vastu. Tuleb püüda osta kvaliteetseid puuvilju ja marju, mahedalt kasvatatud rohelisi aedvilju ja vabapidamisel kanade mune ning mahedalt kasvatatud loomade liha. Mida lähemalt on toit pärit ja mida lühem on toidu säilivusaeg, seda rohkem sellest kehale vajalikke aineid saab. Palju turgutavat leiab kodu lähedalt loodusest. Ravimeid tuleks tarbida nii palju kui vaja, aga mitte rohkem. Kui soovitakse ennast toidulisanditega turgutada, siis tuleks valida neutraalses kestas olevad vitamiinid, milles poleks kahjulikke keemilisi lisaaineid.
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.
