Loomuliku valguse vähesus mõjub halvasti inimese psüühikale ja tervisele, mistõttu on pimedal ajal võimalikult palju vaja valget päevast aega kasutada. Valgusravi toime mõjub silmade kaudu. Kasutatakse raviks ka kunstvalgust, millest on kõrvaldatud ultraviolett- ja infrapunakiired, alles on spektri keskmine osa, mis mõjutab inimese psüühikat.
Müügil on spetsiaalsed valgusravilambid koos raviõpetusega. Eriti hästi mõjuvad hommikused valgusraviseansid, kuna käbinääre lõpetab melatoniini tootmise ühe-kahe tunni jooksul pärast ärkamist. Veel parem toime on igapäevasel jalutamisel ja tingimata valgel ajal. Iga vähegi päikeselise päeva peaks kindlasti kaamoseajal ära kasutama. Hästi mõjub ka elav tuli: ahju-, pliidi- või kaminatuli, lõkketuli metsas, küünlavalgus (vältima peaks vaid odavaid lõhnaküünlaid, millest eraldub põlemisel kahjulikke aineid).
Maailma mitmeis paigus kasutatakse valgusravi töövõime tõstmiseks ja enesetunde parandamiseks. Eriti suurte ajavahedega töötavatel inimestel (lendurid, stjuardessid jt.) on see vajalik, samuti öösel töötavad või maa all tööd tegevad inimesed vajavad seda. Valgusravi on sel juhul väga vajalik ja mõnel pool lausa kohustuslik. Näiteks Jaapanis on koosolekute saalides ja tööruumide seintel valgusravipaneelid, millel on unevastane ja ergutav toime.
Pimedal ajal, hilissügisel ja talvel, tuleks püüda iga valgusekiirt, mis võimalik on. See aitab sügis- ja talvemasendust võita. Valgel talvel on kergem ja enesetunne on siis parem, lumevalgus mõjub samuti hästi, aga selle kasutamiseks peab päevasel ajal õues käima. Ruumides napib loomulikku valgust, rääkimata päikesevalgusest. Kunstlik valgus peaks olema võimalikult sarnane looduslikule. Kunstliku valgusega ruume ei tohiks üle valgustada, see mõjub pigem halvasti. Eluruumides peaks kasutama sooja valgust. Suvel on looduslik päikesevalgus umbes 25 korda heledam kui talvisel ajal. Kui suurendada kunstvalgust pimedamal ajal sama palju, siis ärritab see silmi, inimene väsib kiiremini ja tema töövõime langeb. Seetõttu on vaja käia talvel ja sügisel, kui päev on lühike, iga ilmaga päevasel ajal õues. Liikumine värskes õhus ja looduslik valgus aitavad hoida keha tervena ja heas toonuses.
Looduslik valgus teeb kehale head:
- aktiveerib rõõmuhormooni sterotoniini teket, mis parandab meeleolu ja enesetunnet
- lisab enesekindlust ja keskendumisvõimet
- vähendab pimeda kaamoseajaga seotud masendust
- tasakaalustab sisenõristussüsteemi
- vähendab riski haigestuda vähki
- vähendab südameinfarkti ohtu
- tugevdab vastupanu haigustele, eriti nakkushaigustele
- aitab organismil sünteesida D-vitamiini, tugevdab hambaid ja luustikku
- parandab nahahaigusi, annab ilusama jume
- parandab nägemist
- turgutab viljakust
- vähendab lastel kasvuhäireid
Siiski pole valgust ilma varjuta. Kõrge sterotoniinitasemega inimestel, kes on juba loomult rõõmsad ja vitaalsed, kipub olema kõrgem kolesteroolitase, mis on üks südamehaiguste peamisi riske. Üliaktiivne valgusravi pimedal perioodil võib neil seda taset suurendada. Kaamosemasenduse all kannatavad naised kaks-kolm korda rohkem kui mehed, eriti kolmekümnendate piiri ületanud nooremapoolsed naised. Sarnane kaamosemasendus võib esineda sugulastel, mis viitab geenide mõjule. Alkohoolikud ja sõltlased kannatavad kaamosemasenduse all rohkem kui karsked ja tervislike eluviisidega inimesed, ka liiga tundlikud, nukrameelsed või loomu poolest melanhoolsed inimesed on rohkem ohustatud.
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.
