Seemned toidus ja tervise tarbeks

Seemnesse on talletatud taime kasvamiseks vajalik elujõud, energia ja toiteväärtus. Puuviljade, marjade, ka paljude lillede seemned turgutavad tervist, ravivad haigusi, annavad toidule hea maitse. Seemned stimuleerivad kahjulike ainete väljutamist, mõjutavad südame, maksa, jämesoole, neerude, lümfisõlmede ja kopsude tööd ning muudavad naha ilusamaks. Need on head seedimisele, aitavad maksakudet taastada, puhastavad organismi loomulikul teel.

Seemnetes olevad kiudained aitavad alandada kolesterooli, takistavad mürkide imendumist verre. Seemnetes on peaaegu kõik mikroelemendid olemas, mida tavatoidust piisavalt ei saa (näiteks jood, räni, seleen, magneesium, kaltsium jt.). Seemnete toiteväärtust suurendavad elutähtsad vitamiinid, eriti B-grupi vitamiinid, C- , P- , K- ja E-vitamiin. Seemnetes leidub karotinoide, flavonoide, rasvhappeid, eeterlikke õlisid ja raviomadustega toimeaineid. Enamasti on seemnetel ka meeldiv maitse ja need sobivad toitude maitsestamiseks hästi. Väga kasulikud on idandatud seemned.

Seemnete idandamine

Pesta seemned hoolikalt, valada pooleliitrisse purki keetmata toatemperatuuril vett, lisada 2 spl seemneid. Lasta pimedas paisuda, siduda marlilapp peale, keerata purk tagurpidi, et vesi välja nõrguks. Paari päeva pärast pesta seemneid puhta veega ja pöörata uuesti purk tagurpidi, et vesi välja nõrguks. Seda korratakse, kuni ilmuvad idud. Seemneid võib ka madalal taldrikul idandada. Idandid on väga kõrge toiteväärtusega, neid võib süüa eraldi toiduna ja võib lisada teiste toitude juurde. Pikemat aega kasutades paraneb vastupanuvõime haigustele (eriti külmetushaigustele), nägemine muutub paremaks ja pidurdub isegi vananemine.

Seemnete kuivatamine

Marju süüakse koos seemnetega, aga puuviljade seemned võetakse enamasti välja. Süüa võib kibuvitsa, viirpuu, õunapuu, ebaküdoonia, kõrvitsa, päevalille, tatra, lina, kabatšoki, tilli, peterselli jt. taimede seemneid. Seemneid võib süüa toorelt ja neid võib kuivatada. Säilitatakse kuivatatud seemneid klaaspurgis. Kuivatatakse seemneid 60-70 kraadi juures. Võib kuivatada ka aknalaual päikese käes. Et maitseomadused oleks paremad, võib kuivatatud seemned peeneks jahvatada. Nii on neid parem suppides, praadides, salatites, küpsetistes, jookides, kastetes kasutada. NB! Aprikoosi-, virsiku- ja paprikaseemned on toorelt mürgised.

Enamlevinud söödavad seemned

EBAKÜDOONIA- JA ÕUNASEEMNED

Sisaldavad rasvõli, orgaanilisi happeid, glükosiide, mikroelemente, E-vitamiini, joodi ja rikkalikult kiudaineid. NB! Õunaseemned on toorelt pisut mürgised, mistõttu pole tooreid õunaseemneid soovitav palju süüa (koos seemnetega mitte üle 1-2 õuna päevas). Kuumutamisel see mürgisus kaob.

Ravi eesmärgil soovitatakse neid seemneid eriti kilpnäärme alatalitluse korral. Pähklimaitselised seemned sobivad hästi salatitesse, küpsetistesse, toitude kaunistamiseks. Neid võib lisada pudrule, kapsahautisse, hapupiimajookidesse, kodujuustu sisse.

PÄEVALILLESEEMNED

Neis leidub rasvõlisid, valke, süsivesikuid, parkaineid, karotinoide, happeid, kiudaineid, rohkelt A- ning E- vitamiini.

Ravi eesmärgil lõdvestavad päevalilleseemned siseelundite silelihaseid, alandavad kehatemperatuuri, lahtistavad röga, ravivad maohaigusi ja soolevalusid, leevendavad astmahoogusid, parandavad seedimist, alandavad kolesterooli.

Meeldiva lõhnaga päevalilleseemned on tõeline energia- ja kiudainepomm. Neid võib niisama süüa, aga võib lisada ka pudru, hapupiima või küpsetiste sisse. Lapsed võiksid näksida neid kommide asemel.

LINASEEMNED

Linaseemneid peetakse rasvasuse tõttu haigete toiduks. Seemnetes leidub lima ja rasvõli, valku, suhkruid, mikroelemente, rohkelt E-vitamiini jpm. Limajoogi valmistamiseks kasutatakse terveid seemneid.

Limajook:

1 osa seemneid, 30 osa kuuma vett. Limaõli reguleerib soole peristaltikat. Ravib köha, maohädasid, hemorroide. Linaseemned on nahakuivuse ja naistehaiguste korral kasulikud ja puhastavad jämesoolt. Seemneid saab kasutada nii toidus kui jookides, need sobivad küpsetistesse, vormiroogadesse, kohupiima sisse.