Ülekaaluliste hulgas on umbes 5% neid, kel on geneetiliselt soodumus tüsenemiseks, 95% puhul oleneb see inimesest endast. Kindlasti mõjutavad ka vanus ja tervislik olukord kehakaalu, aga tüsenemise peamine põhjus on ikka selles, et süüakse liiga palju ja elustiil on liiga mugav. Väidetavalt hakkab kehakaal tasapisi vähenema, kui süüa 20% vähem tavapärasest. Söömine tuleks lõpetada, kui ei ole enam näljane, sest täiskõhutunne tekib pärast söömise lõpetamist pisut hiljem. Kui süüa liiga kiiresti ja end “kurguni täis” toppida, siis süüaksegi liiga palju. Et süüa vähem, võib vahetada lauanõud väiksemate vastu ja suured joogiklaasid kitsaste ning kõrgete vastu. Ka pulkadega söömine on kasulik, sest sel viisil süüakse aeglasemalt. Ka heas seltskonnas viibides süüakse vähem. Ajule ja kehale on vaja anda piisavalt tegevust, et ei tekkiks pidevat näksimise soovi.

Tüsenemise 5 peamist põhjust:

1. EBAÕIGE TOITUMINE

Eriti soodustab tüsenemist pidev näksimine, põhiliselt on need tühjad kalorid, mida näksimisega sisse süüakse. Liiga palju süüakse tööstuslikult valmistatud toitu ja kiirtoitu, liiga palju tarbitakse magustatud jooke ja maiustusi. Elutempo on tänapäeval kiire, enamasti pole aegagi mõelda sellele, kui tähtis on tegelikult õigesti toituda. Süüakse kiirustades, liiga palju ja valimatult, sageli lausa “rämpstoitu”: Saadakse küll kaloreid, aga energiat ja kehale vajalikke aineid mitte. Näljutamine ja jo-jo dieedid ei anna enamasti mingit efekti. Kui kaal liiga kiiresti kaob, siis tuleb see veel kiiremini tagasi. Lisaks täisväärtuslikule toidule on oluline ka kaunis serveerimine. On tõestatud, et süüakse vähem, kui toit pakub ka visuaalselt naudingut. Süüa tuleb kiirustamata. Kui ilma näksimiseta läbi ei saa, siis lohutustoidud näksimiseks võiksid olla tervislikud näiteks porgandid, marjad, puuviljad, pähklid. Light ja dieettooted tuleks jätta täielikult menüüst välja, suhkru ja rasva asendusained on tunduvalt kahjulikumad. Liiga lahjasid toite süüakse lihtsalt rohkem ja ühtlasi süüakse sisse ka kahjulikke lisandeid. Süüa võib tegelikult kõike, aga on vaja piiri pidada ja süüa tuleb siis, kui tuntakse nälga. Pole siiski hea oodata terava näljatunde tekkimist, ka siis süüakse liiga palju korraga. Toidu liiga madal kalorsus vähendab ainevahetust, sest keha hakkab säästma näljarežiimile minnes, see tekitab kõhukinnisust, mis omakorda kehakaalule halvasti mõjub. Süüa tuleks mitmekesist ja täisväärtuslikku toitu, siis saadakse kätte kõik vajalik ja kehakaaluga probleeme ei teki. 3 suuremat einet ja 2 väikest oodet on täiesti optimaalne, jälgima peaks vaid seda, et energiarikkamad söögikorrad oleksid päeva esimesel poolel.

2. VÄHENE FÜÜSILINE AKTIIVSUS

Vanemas eas muutub ainevahetus aeglasemaks, liikumine võib olla raskendatud ja kehakaal tõuseb selle tõttu. Jõukohast liikumist, eriti õues viibides, peaks igas vanuses püüdma igapäevaselt harrastada. Vähene füüsiline aktiivsus põhjustab kõhukinnisust, mis soodustab kehakaalu tõusu. Eriti halb on pidev istuv eluviis, kuna inimese kehaehitus pole sobiv pidevaks ja pikaks istuvas sundasendis olemiseks. Sellest saavad alguse paljud tervisehädad ja ka kehakaalu suurenemine. Iga päev peaks vähemalt tund aega õues liikuma. Kõige parem liikumisviis on tempokas kõndimine, mis on peaaegu kõigile jõukohane. Sportlikuma eluviisiga terved inimesed saavad oma keha paremini koormata. Eelistama peaks liftidele treppe, kaks astet korraga astudes treenitakse reisi ja tuharaid. Oodates transporti saab treenida teistele nähtamatult kõhu- ja tagumikulihaseid, neid rütmiliselt pingutades ja lõdvestades. Hüppenööriga hüppamine on hea, samuti sörkjooks, aga need ei sobi vanematele ja tugevalt ülekaalulistele inimestele. Aiatöö ja igapäevased kodutööd annavad head koormust. Istuva töö puhul peaks iga tunni järel tõusma korraks püsti ja tegema õlavöö harjutusi või kõndima pisut. Muidugi võib ka jõusaalis end vormi ajada, aga jõusaalist parem moodus on igapäevaselt värskes õhus end treenida. Selleks on väga palju erinevaid võimalusi, see ei maksa midagi ja seda saab iga ilmaga harrastada. Väga hästi mõjuvad kehakaalule ka ujumine ja veeprotseduurid. Tähtis on kehale anda koormust igapäevaselt natuke või nädalas 2-4 korda suuremal määral.

3. PIDEV STRESS JA ÜLETÖÖTAMINE

Pidev ületöötamine tekitab väsimust ja stressi, mis põhjustab seda, et süüakse kiirustades ja valimatult, mis ette juhtub. Halvad lähedussuhted panevad eriti naisi valimatult palju sööma, sest maiustamine aitab end lohutada ja stressiga paremini toime tulla. Stress muudab keha haigeks ja stressihormoonid aeglustavad ainevahetust. Stressi ja negatiivsete emotsioonide mõju kiputakse alahindama, aga kehakaalu suurenemisel on sel tähtis roll. Kui kogu tähelepanu läheb välisele, siis ei saagi end oma kehas hästi tunda. Kui ennast seesmiselt hästi tuntakse, siis on kergem püsida ka õiges kaalus. Enesekindlus, mis kontrollib söögisisu ja aitab kehakaalu langetada, saab alguse seestpoolt. Stressihormoonid on kehas kogu aeg olemas, need tuleb maha rahustada, see on pidev igapäevane protsess, sest igapäevane elu tekitab pidevalt ja palju stressi. Kui sellega järjepidevalt ei tegele, siis see negatiivne energia kuhjub. Väga oluline on hoida töö ja puhkus tasakaalus, sest puhanud ja tasakaalus inimene teeb ka paremini tööd.

4. HALB UNEKVALITEET

Pidev väsimus ja kehakaalu tõus tekkivad ka halvast unekvaliteedist. Unepuudus vähendab õnnehormooni kogust veres ja tõstab söögiisu tõstva hormooni taset. Magamatus ja rasvumine on tihedalt seotud. Optimaalne unetundide arv aitab kehal oma kaalu reguleerida ja õiget kaalu säilitada. Sügav ja rahulik öine uni peaks kestma vähemalt 7-8 tundi. Rasvade regulaator kehas on leptiin, mis annab teateid ajule. Kui leptiini tase tõuseb ja hea une puhul see nii on, siis isud vähenevad ka päevasel ajal. Head und soodustavad õhtune jalutuskäik õues, õhutatud magamistuba, vaikus, hämarus, soe piim meega, rahustav tee, piisav koormus päevasel ajal jt. Kui päeval ennast mingil viisil ei väsita, siis pole ka head und kuskilt võtta.

5. PUUDUB MOTIVATSIOON

Inimesed lihtsalt lasevad end käest, kui muresid on liiga palju, puudub motivatsioon ja vaevab eluväsimus. See juhtub enamasti vanemas eas, kui lastakse end käest. Kui tervis on kehv, siis läheb kogu tähelepanu sellele. Tänapäeval kipub ülekaal olema peamiselt vaesemate inimeste probleem, sest tervislik ja täisväärtuslik toit on kallis. Kehakaal on sõltuvuses ka enesehinnangust, kuna emotsioonid kontrollivad söögiisu. Viha, hirm, kurbus, solvumised, kibestumine mõjutavad enesehinnangut. Positiivsed emotsioonid aitavad head toonust hoida. Sügav armumine mõjub alati hästi ka kehakaalule, armunud inimene on ilus ja söömise peale ei mõtlegi, toitub õhust ja armastusest. Isu on reaalne vajadus, mis lämmatab terve mõistuse eriti siis, kui elu on sisutühi ja igasugune motivatsioon puudub. Palju oleneb ka sellest, kes inimest igapäevaselt ümbritsevad. Kui viibitakse pidevalt tuimas ja rõõmutus keskkonnas, kus on kombeks iga päev liiga palju süüa ja näksida või kus inimesed oma välimusele tähelepanu ei pööragi, siis on seda mõju raske eirata.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.