Mida väiksem laps, seda pikem on tema uneaeg. Kuni kaheaastase lapse keskmine uneaeg on 16-18 tundi, teisel kuni neljandal eluaastal 14-16 tundi, koolieelikul 10-12 tundi, algkoolilapsel 9-10 tundi. Täiskasvanud inimene vajab ööund 7-8 tundi ja vanale inimesele on piisav 5-6 tundi.

Väike laps vajab lisaks ööunele vähemalt tunnist lõunauinakut. Isegi täiskasvanule tuleks pool tundi päevast und kasuks, juba 10 minutit päeval tukastamist muudab virgeks ja tõstab töövõimet. Kui laps liiga vähe magab, siis muutub ta jonnakaks ja virisevaks, jääb kergemini haigeks, vastupanu nõrgeneb. Une arvelt saab lapse päeva pikendada vaid tema tervise hinnaga.

Mäng on lapse jaoks väga tõsine töö, sest laps tegeleb sellega kogu oma energiaga. Terve laps ei tee midagi leigelt ega loiult, ta tegutseb maksimaalse energiaga ja siis peab ta kogetud muljetest puhkama. Nende muljete rohkus venitab lapse päeva täiskasvanu omast tunduvalt pikemaks. Kui laps tuleb lasteaeda hommikul kell seitse ja lahkub õhtul kell seitse, on tema päev lasteaias 12 tundi pikk. Isegi kui ta on lasteaias üheksast viieni, on tema kaheksatunnine päev tunduvalt intensiivsem kui sama pikk täiskasvanu tööpäev.

Veel pingutavam on koolilapse päev, sest juba maast madalast on kool ainult edule orienteeritud, kui tulemused jäävad kesiseks, kaob ka lapse rõõm kooliskäimisest üsna ruttu. Algklassilastel on isegi koolikott väikese kehaga võrreldes liiga raske. Une kvaliteeti rikuvad ka nutiseadmed, kui laps neist sõltuvuses on.

Koolieelikul on vaja paari päevast väikest unetunnikest, et päevaseid muljeid ei koguneks õhtuks liiga palju korraga. Une ajal toimub kogu päevase tegevuse käigus kogunenud informatsiooni sorteerimine, korrastamine ja vajaliku info salvestamine lühimälust pikaajalisse mällu. Kesknärvisüsteemile on magamine väga vajalik tööperiood, mille ärajäämisel on tagajärjeks väsimus ja kurnatus, isegi kuni paranoiade ja luuludeni välja.

Lasteaias ja ka koolis õpib laps ka sotsiaalset elu ja suhtlemist, mis võib olla paljude laste jaoks paras olelusvõitlus ja see on samuti väsitav. Lasteaia rühmaruumid pole eriti suured ja lapsi on korraga kohal väga palju, paratamatult on lärmi ja pealesunnitud tegevust, pole oma nurka, kuhu rahulikult saaks tõmbuda. Just seetõttu on ka päevane uneaeg lasteaias lapsele vajalik, sest õhtuks võib koguneda muljeid ja emotsioone liiga palju. Vanemad sageli imestavad, miks terve päeva lasteaias kenasti käitunud laps hakkab vanematega kohe jonnima ja virisema, kui nad järele tulevad. See tulebki sellest, et laps on lihtsalt väsinud, ta ei pruugi ka mõista, miks vanemad nii vähe aega tema jaoks leiavad.

Hea uni on lapse jaoks väga vajalik ja unenäod on loomulik nähtus, need kajastavad aju psüühilist tegevust magamisel. Unenäos peegeldub nii kogetu kui ka unistused, reaalsus ja muinasjutt.

Oma “mina” (3-4-eluaasta) tekkeperioodil hakkab laps tõrkuma magamaminemisel. Tal on raske end välja lülitada teadvustatud maailma tundmaõppimise ja päeval kogetud muljete tõttu. Positiivne häälestatus, une-eelne väljakujunenud rutiin, veeprotseduurid ja hammaste pesu, rahu ja vaikus, unejutt või rahulik muusika (eriti flöödi, kitarri või viiulimuusika) on siin abiks. Nii liiga täis kui ka tühi kõht peletavad une, samuti liiga energilised tegevused enne uinumist. Soe piim meega aitab lapsel õhtul uinuda, pehme kaisuloom aitab luua turvatunde.

Ka koolieeliku päevase une puhul on vaja kindlat rutiini, mis aitab uinuda. Abiks on regulaarsed une- ja söögiajad, kindel rutiin annab lapsele turvatunde. Tuba peaks olema õhutatud ja pime, ööpesu hingav ja naturaalsest materialist, rahustava toimega on lavendli või tsitrusviljade lõhn, mahe vaikne muusika mõjub hästi. Hea une jaoks on vajalik õues viibimine päevasel valgel ajal. Unejutt peaks olema rahustav, mitte hirmutav või ärritav. Pahandamised enne uneaega on lubamatud, soojad kodused suhted on hea une eelduseks, lapsed tajuvad alateadlikult vanemate omavahelisi ebakõlasid.

Lapse mängu ei tohi poole pealt katkestada, talle tuleb anda pisut aega selle lõpetamiseks. Lapse magamistoas pole kohta teleril, arvutil ega nutiseadmetel, kiirgused halvendavad une kvaliteeti. Kuu ei tohi paista voodisse, täiskuu perioodil segab see und. Ka hommikune päike võib liiga vara äratada ja uni jääb poolikuks. Väike maheda valgusega öölamp võib lapse toas põleda, kui laps pelgab pimedat tuba.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.