Kõige sagedasemad on pingepeavalud, mis ei piira otseselt igapäevast tegevust ja mille puhul on abi ka valuvaigistist. Pingepeavalude põhjuseks on tõenäoliselt pinge koljulihastes, mis tekib ärevuse, depressiooni, une- ja puhkusevaeguse või tühja kõhu tõttu, kui veresuhkur väga madalale langeb. See on ühtlaselt tuikav valu, millega võib kaasneda surutus- või pitsitusunne peas, nagu oleks pea ümber pigistav võru. Mõnel juhul võivad pingepeavalud muutuda pärilike omaduste tõttu krooniliseks.
Teine sagedasem peavalu on migreenivalu, mille all kannatab umbes 15% naistest ja 6% meestest. Migreenivalu on tukslev valu, mis on väga piinav, sellega kaasnevad tavaliselt valgus- ja müratundlikkus ning liikumisel valu suureneb, sageli lisandub iiveldustunne või isegi oksendamine. Migreenivalu puhul vajab inimene vaikust ja rahu, see möödub tavaliselt mõne tunniga, aga võib kesta ka päevi.
Kangest kohvist võib mõnikord abi olla ja tänapäeval on saadaval ka spetsiaalseid migreeniravimeid. Migreeni on peetud läbi aegade “sinivereliste haiguseks”, tegelikult liigitatakse ka migreenivalu pingepeavalude alla. Valu arvatakse tekkivat mingist lisapingest. Migreen on kolmiknärvi koljusisest verevarustust juhtivate närvikiudude häire, mille puhul tekib põletikureaktsioon, aju veresoonte seinad tursuvad.
Klassikaline migreen algab ägeda peavaluga, valgustundlikkusega ja tavalised valuvaigistid sellest vaevast ei päästa. See on pulseeriv valu, nagu taoks peas vasaraga. Migreeni puhul on kogu elu häiritud, see valu ei lase kummardada, midagi tõsta, treppidest käia, ei talu valgust ega helisid ja lõhnad ajavad lausa iiveldama või isegi oksendama. Märku annab selle saabumisest suurem magusaisu, haigutamine, väsimus, ärritumine, keskendumisvõime puudumine.
Migreenile kalduvad inimesed peaksid püüdma vältida stressiolukordi, kuigi need ei ole ainukesed põhjused. Migreeni võivad esile kutsuda korduvad valgussähvatused, äkilised temperatuurimuutused (näiteks kuum saun, külm dušš), teatud lõhnad, ekstreemsed muutused elurütmis, hormoonide töö. Migreeni aitab ära hoida õige toitumine (rohkelt kiudaineid toidus, rukkileib, mitmekesine toit), et veresuhkru tase ei langeks liiga kiiresti. Migreeni mõjutavad veel unerütmi muutumine, toidukordade vahele jätmine, ere valgus, liigne televiisori vaatamine, päevavalguslambid jms. Alkohol on migreenihaigele täielik mürk, näiteks väike õhtune naps võib hommikul vallandada tugeva migreenihoo, mida sageli peetakse ekslikult pohmelliks. Hea on selle juures see, et migreenipõdejatest ei saa alkohoolikuid.
Migreeni peetakse tavaliselt naistehaiguseks, sest menstruatsiooni ajal langeb östrogeenitase järsult, mistõttu tekib valu just sel ajal või pisut enne seda. Raseduse ajal ja peale üleminekuaastaid enamasti migreeni ei esine.
Meeste migreenivalud on enamasti pärilikud. Abi võib olla migreeni puhul sellest, kui pikutada vaikses, jahedas ja pimedas ruumis. Kolmiknärvivalu on tunda kulmude keskkohas, põsel, alalõua piirkonnas, mõnikord ka huultes ja silmades. Kolmiknärv on peaajunärv, mis tagab näo tundlikkuse, mistõttu võib selle valu vallandada toidu närimine, näo järsk puudutamine, jäine tuul või muu sarnane põhjus. Valusööst kestab mõnest sekundist mõne minutini, kestev valusööst on piinav ja võib mitu korda päevas sähvatada, lüües üla- ja alahammastesse ja otsmikku. See võib tekkida kolmiknärvi pitsitusest, aga võib anda märku ka algavast sclerosis multiplexist.
Mõnikord vajab kolmiknärvivalu kirurgilist sekkumist. Mõnikord võib peavalu tekkida äkitselt ühel peapoolel, võib kesta tund või paar ja korduda nii mitmel korral. Selline seeriavalu on sagedasem meestel. Valu ajal läheb nina läheb kinni, üks silm on hell, silmalaug võib rippuda. Valu jääb järele ja kordub mõne aja järel ning see võib kesta seeriaviisi nädalaid ja kuid. Selline valuliik on õnneks harvemini esinev. Põhjuseks võib olla vere hapnikusisalduse vähenemine.
Külmal ajal esineb sageli külmapeavalu, kui õhutemperatuur järsult muutub soojast külma kätte minnes. Hambad muutuvad tundlikuks liiga külma või liiga kuuma juues, see võib samuti tekitada peavalu. Liiga kuumal päeval liiga kaua päikese käes olemine lõpeb sageli peavaluga. Peavalu võib tekkida valesti valitud padjast, liiga kõrge peaalusega kael kõverdub ja aju verevarustus on häiritud, mis põhjustab aju hapnikuvaegust ja rahutut und.
Pingutuspeavalu tekib, kui minnakse võistlema ilma korralikult treenimata. Võib tekkida lausa tunne, nagu lõhkeks peas veresoon. Lennukis õhkutõusmisel võib tekkida peavalu. Kindlasti mõjub ehmatavalt pearinglusega migreen, mis alles lähiminevikus on avastatud. Pearinglus võib kesta päevi.
Sageli kardetakse, et peavalu on märk mingist hirmsamast haigusest, aga enamasti nii ei ole. Peavalu vallandab tavaliselt mingi kindel faktor, sellele eelnevad tavaliselt mingid kindlad sümptomid.
Valu ise pole otseselt haigus, vaid annab märku, et organismis on midagi valesti. Kui see valutekitaja kõrvaldatakse, kaob ka valu. Peavalu puhul aitab õlavöö massaaž, pea mudimine, kange kohv või värskes õhus jalutamine (va. migreeni puhul). Valu saab teise valu või ärritusega leevendada näiteks pöidla ja esimese sõrme vahemikku tugevalt masseerides, kuna valuimpulsid liiguvad mööda närvikiude. Abi võib olla külmast või soojast kompressist, paberkotti hingamisest, pimedas toas puhkamisest, rohkest magamisest ja rohelise õuna nuusutamisest. On kindlaks tehtud, et rohelise õuna lõhn vähendab pea- ja kaelalihaste kokkutõmbeid.
Peavalu puhul võib katsetada ka teisi eeterlikke lõhnu, kuigi migreeni puhul ajavad lõhnad pigem iiveldama. Korralik soe toit võib enesetunnet parandada, kui iiveldust ei esine. Tass kanget musta kohvi parandab migreeni puhul enesetunnet. Selleri- või petersellimahl sisaldavad aineid, millel on rahustav toime vereringele, aga ka teised köögiviljamahlad on head peavalude puhul. Migreenihooge vähendab rasva eemaldamine menüüst, vältima peaks kääritatud ja marineeritud konserve, valmistoite, veine, šokolaadi. Hea on sel puhul magneesium, E-vitamiin, rauapreparaadid, B2-vitamiin. Abi võib olla rühi parandamisest, heast unest, akupunktuurist, massaažist, heast seksist (migreeni üheks põhjuseks loetakse sageli intiimeluga seotud probleeme), kõrvalestade surumisest, pea masseerimisest, pöidla ja nimetissõrme vahelise ala tugevast vajutamisest. Taimedest on abiks rosmariin, hõlmikpuu, ingver.
NB! Arsti juurde peaks pöörduma:
- kui pea ei ole enne sarnasel viisil valutanud
- kui peavalu tugevus, sagedus ja kestus on viimase kolme kuu jooksul märgatavalt suurenenud
- kui peavaluga kaasneb mõne kehaosa tundetus või nõrkus
- kui peavaluga kaasneb rohke oksendamine
- kui peavalu on tekkinud peavigastuse või peapõrutuse tagajärjel
- kui ollakse üle 60-ne ja pea on hakanud alles viimasel ajal valutama
- kui on ka teisi terviseprobleeme, nagu vererõhk, vähk või mingi muu haigus
- kui on esinenud suguvõsas insulti
- kui peavalu takistab tööd ja pereelu
- kui liiga sagedane peavalu häirib normaalset elu
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.
