EESTI

1218 – väidetavalt algas 15. aprillini kestnud riialaste, liivlaste ja lätlaste retk Läänemaale, mille tulemusel lubasid sealsete kihelkondade vanemad vastu võtta ristiusu, tasuda iga-aastast hinnust ja anda pantvange

1921 – Eesti tunnustas Läti iseseisvust de jure.

1917 – Tallinna võimlemisõpetaja Anton Õunapuu moodustas Tallinna Kommertskoolis esimese rahvusliku skaudirühma.

1921 – Tallinnas loodi Eesti Arstideseltside Liit.

1925 – toimusid Eesti käsipallimeistrivõistlused: võrkpallis võitis meeskondadest Tallinna Sport. ja naiskondadest Tallinna Flora.

1924 – Prangli saarel tapeti vallavanem Jaan Einberg perekonnaga.

1926 – Helsingis toimusid rahvusvahelised kiiruisutamisvõistlused, kus Christfried Burmeister sai 500 meetri distantsil esikoha. Ta pidi küll võistlustel uisutama üksi, sest Eesti ei olnud veel Rahvusvahelise Uisuliidu liige.

1926 – Riias toimusid Eesti ja Läti raskejõustikumaavõistlused, kus eestlased võitsid nii poksis (24:23) kui tõstmises (17:13).

1928 – Tallinnas asutati jalgpalliselts Estonia.

1931 – Rakveres toimusid Eesti meistrivõistlused suusatamises. 25 km distantsi võitis Theodor Andresson.

1932 – Eesti meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses domineerisid spordiklubi VS Sport maadlejad, võites seitsmest alavõistlusest kuus. Esimest korda tuli Eesti meistriks Kristjan Trossmann (Palusalu).

1934 – Eesti esimeseks meistriks jäähokis tuli Tallinna Kalev, kes finaalis võitis Akadeemilist Spordiklubi 3:0.

1936 – Saulepi vald Läänemaal otsustas liituda Pärnumaaga.

1937 – toimusid Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises, kus Vello Kaaristu võitis kõigis kolmes distantsis esikoha.

1938 – toimus Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liidu asutamiskoosolek, esimeheks valiti Artur Keller.

1939 – Talispordiliidu otsusel jäid ära Eesti Talimängud, põhjuseks toodi vähene lumi. Ühtlasi otsustas liit Eestist saata 1940. aasta Sankt Moritzi taliolümpiale 6 suusatajat, 1 ilu- ja kiiruisutaja ning jäähokikoondis.

1940 – Tallinnas astus kokku Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku erakorraline kirikukogu.

1941 – Eesti Apostlik Õigeusu Kirik allutati Moskva patriarhaadile.

1994 – Tõraveres algas rahvusvaheline konverents energiavõsa kasvatamisest ja kasutamisest.

1995 – Eesti, Läti ja Leedu ekspertgrupid arutasid Riias Balti õhuruumi ühise vaatlus- ja kontrollsüsteemi loomist.

1999 – Austrias Ramsaus toimunud suusatamise maailmameistrivõistlustel võitis Andrus Veerpalu 50 km klassikastiilis sõidus hõbemedali.

2004 – Iraagis Bagdadis hukkus pommiplahvatuses Eesti jalaväerühma ESTPLA-8 kaitseväelane, 21-aastane nooremseersant Andres Nuiamäe. Temast sai esimene Eesti kaitseväe välismissioonidel hukkunud sõdur.

MAAILM

509 e. Kr – Silva Arsia lahingus lõi Rooma tagasi kukutatud kuninga Tarquinius Superbuse väed.

1700 – Rootsis võeti üleminekuperioodiks kasutusele niinimetatud Rootsi kalender, mis oli üks päev ees Juliuse kalendrist ja kümme päeva taga Gregoriuse kalendrist. Seda kasutati 1712. aastani.

1710 – Põhjasõda: Rootsi väed purustasid Lõuna-Rootsis Helsingborgi lähistel Taani armee.

1732 – Peterburis avati kadetikorpus – esimene maaväe õppeasutus Venemaal.

1784 – John Wesley registreeris metodisti kiriku.

1835 – Soomes ilmus Kalevala esmaväljaanne.

1850 – Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku teine president ja mormoonide prohvet Brigham Young asutas University of Desereti, tänapäevase Utah’ Ülikooli eelkäija.

1854 – Ameerika Ühendriikide Wisconsini osariigi Riponi linnas asutati Vabariiklik Partei.

1871 – Prantsuse-Preisi sõda: Pariis kapituleerus preislastele.

1897 – Prantsuse koloniaalväed kukutasid Madagaskari viimase monarhistliku valitseja kuninganna Ranavalona III.

1921 – Venemaal Kroonlinnas algas 18. märtsini kestnud sõjaväelaste ülestõus bolševike vastu. Eestis tekitas ärevust Nõukogude Venemaa võimude väide, nagu toetaks Eesti valitsus ülestõusnuid.

1922 – Suurbritannia tunnustas Egiptuse iseseisvust.

1935 – Ameerika Ühendriikide keemik Wallace Carothers leiutas nailoni.

1945 – Teine maailmasõda: propagandaminister Joseph Goebbels tunnistas oma raadiokõnes, et Punaarmee talvise pealetungi tõttu on Saksamaa olukord tunduvalt halvenenud. Ta rõhutas aga, et ei ole kahtlust selles, et kaotatud alad varsti tagasi vallutatakse.

1945 – Teine maailmasõda: Saudi Araabia kuulutas Saksamaale ja Jaapanile sõja.

1947 – eelmisel päeval aset Taipeis leidnud tüli sigaretimüüja ja riigiametniku vahel puhkes ületaiwaniliseks ülestõusuks Hiina Vabariigi valitsuse vastu. Ülestõusus hukkus märtsi keskpaigaks üle 10 000 inimese.
1986 – Stockholmis mõrvati Rootsi peaminister Olof Palme.

1990 – Nõukogude Liidus lubati talunikel maad osta-müüa ja pärandada. Sellega hakati Lenini 1917. aasta maadekreedil põhineva maareformi tingimusi lõdvendama.

1993 – Ameerika Ühendriikide Texase osariigis Wacos ründasid BATFi agendid sektijuhi David Koreshi peakorterit. Rünnak lõppes 4 agendi ja 5 sektiliikme surmaga ning 51 päeva kestnud piiramisega, mille lõpus suri veel 76 inimest.

1996 – Venemaast sai Euroopa Nõukogu liige.

2003 – Tšehhi Vabariigi presidendiks vannutati Václav Klaus.

2004 – üle miljoni inimese moodustas Taiwanil 500 km pikkuse inimketi, mälestamaks 1947. aasta 28. veebruari juhtumit.

Allikas: Wikipedia

Teised kuupäevad

Täna ajaloos

Viljandi

Pirita klooster

Laineline maastik päikeseloojangus