Naine ärkas keset ööd üles ja vanameest polnud tal kõrval. Naine läheb alla korrusele meest otsima. Leiab teise köögi lauaääres istumas, kohvitass käes ja sügavates mõtetes. Naine nägi, kui mees pühkis silmanurgast pisara ja rüüpas suure lonksu kohvi.
“Mis sul nüüd on?” küsis naine. “Miks sa siin keset ööd oled?”
Vanamees vaatas kohvitassi ja ütles: “Mäletad, kui me sõbrustasime 20 aastat tagasi ja sa olid siis vaid 16?”
“Jaa, mäletan ikka!” vastas naine.
“Mäletad, kui su isa tabas meid armastamast mu väikse Fiati tagaistmel?”
“Jaa, mäletan!” vastas naine ja istus mehe kõrvale.
Vanamees jätkas: “Mäletad, kui su isa mulle püssi näkku surus ja teatas – “kas sa viid mu tütre altarile või ma saadan su vanglasse 20 aastaks?””
“Oi, mäletan ikka!” vastas naine pehme häälega.
Vanamees pühkis pisara silmast ja ütles: “Ma oleksin täna pääsenud välja vanglast.”
