Kommertsartikkel
Vitamiinid on üks organismi toimimise alustaladest. Otse loomulikult läheb meil vaja vett, süsivesikuid, rasva ja valke. Aga selliste baassaaduste kõrval kuulub iga inimese kohustuslikku toitainete sedelisse ka vitamiinid.
Seejuures saame osa vitamiinide vähem kui teisi. Tegu pole parima olukorraga, kuivõrd meil läheb laiemas plaanis absoluutselt kõiki vitamiine elutegevuseks vaja. Et paremini planeerida oma menüüd ja üldist toitumisplaani, tuleks kursis olla, millised vitamiinid tihti vajaka jäävad.
NB! Pärast selle artikli lugemist soovitame kahtluse korral pigem teha arsti juures vajalikud testid. Ise vitamiinipuuduse või -vaeguse diagnoosimine on tänamatu tegevus. Halvemal juhul võib see tõsiste terviseprobleemidega lõppeda.
Reaalsete sümptomite esinemisel on võimalik perearsti juurest saada saatekiri täiendavatele uuringutele. Kui sümptomeid pole, aga miski sees närib, siis Eestis on mitmeid teenusepakkujaid, kelle juures saad teha meditsiiniliste vitamiinide testi.
B9-vitamiin
B9-vitamiin ehk foolhape leidub ubades, lillkapsas, maksas ja maasikates kõige rohkem. Tegu on tegelikult väga olulise vitamiiniga. Kui seda ei saa piisavalt, siis tekkib ärrituvus, limaskestade haavandid ning kõhulahtisus.
Need olid vaid mõned näited, mis võivad B9-vitamiini vaeguse kallal kannatavaid inimesi kimbutada. Kusjuures foolhape võib olla alanenud neil inimestel, kes tarbivad liiga palju alkoholi või on sunnitud hemodialüüsi tegema.
B9-vitamiin on täpselt selline aine, mille puhul ei tohi hakata ise selgest taevast lisakuuri tegema. Alati tuleb arstiga läbi rääkida, kas üldse ja millises ulatuses oleks vaja vitamiinikuuri läbi teha.
D-vitamiin
Kuigi tunneme seda ainet D-vitamiini nime all, siis reaalsuses on tegemist hormooniga. Me saame kõige rohkem D-vitamiini päikesest. Mõningad teadusallikad on väitnud, et isegi kuni 95% D-vitamiinist sünteesitakse meie kehas päikese käes olemise tulemusena.
See ei tähenda, et üldse poleks võimalik D-vitamiini toidust saada. Ikka saab. Aga reaalsuses tekib seda organismi vähem, kui esmaootuses võiks arvata. Näiteks leidub seda arvestataval määral maksas, rasvases kalas ning munakollases.
Kusjuures Eestis leidub seda ka mitmesugustes piimatoodetes. Sul on võimalik osta poest keefiri, kuhu sisse on juba lisatud paras annus D-vitamiini. Seda tehaksegi seepärast, et keskeltläbi on inimestel antud ainest vajaka.
B6-vitamiin
Kas teadsid, et suurema valgu ainevahetuse korral suureneb B6-vitamiini vajadus inimese kehas? Näiteks sportlastel on just sellepärast keskmisest kõrgem vajadus antud vitamiini järgi ning puudus on kerge tulema.
Erinevalt näiteks D-vitamiinist on B6-vitamiini kergem toidust kätte saada. Muuhulgas leidub antud vitamiini pähklites, banaanis, pärmis, maksas, kanalihas, kalkunis ning täisterajahus.
Oluline tähelepanek vitamiinipuuduse kohta
Tähtis fakt vitamiinipuuduse kohta, mis tihti jääb tähelepanuta, on järgnev: vitamiinipuudus on tihti regionaalne probleem. Vastavalt inimeste keskmisele toidulauale tõuseb risk ühe või teise vitamiini puudujäägiks.
Seetõttu ei saa alati rääkida universaalselt ülemaailmsetest vitamiinipuudustest. Näiteks käesoleva artikli puhul võtsime aluseks uuringud, mis keskenduvad läänemaailma olukorrale. Samaaegselt võivad muudes piirkondades olla täiesti teistsuguseid vitamiinivaegused.
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.
