Inimmõistusel on tavaks otsida kõikjalt maagiat. Muistse inimese elu iseloomustasid lähedased suhted loodusega, eriti metsa ja puudega. Metsas valitsesid küll ohud, seal võis eksida ja seal võisid kiskjad kallale tulla, aga mets pakkus ka kaitset ja andis toitu. Metsa minnes oldi ühteaegu nii ettevaatlik kui lugupidav ja peeti kinni kindlatest tavadest. Rahvausundis valvasid kogu metsa elu kaitsevaimud või metsahaldjad, kes arvati olevat olemuselt nagu inimesed, üldiselt heatahtlikud, aga vahel valmis ka tembutama. Metsavaimud karistasid alati neid, kes metsa suhtes lugupidamatult käitusid. Metsahaldjaid kujutati kasetohust kübara, samblast habeme ja lehtedest mantliga, mistõttu hea kujutlusvõimega inimene võib tänapäevalgi mõnes taimes või kännus elusolendit näha.

Vanal ajal paluti puult alati andeks, kui temalt oksi murti või puu maha raiuti ja metsavaime tänati metsast korjatud seente ja marjade eest, aga ka kütitud loomade eest. Metsavaimud karistasid ka neid, kes linnupesi lõhkusid, loomadele vigaseks tegevaid lõkse seadsid või noori puid rikkusid. Sellistel muistenditel oli kindlasti ka kasvatuslik mõju, sest need õpetasid loodusesse säästvalt suhtuma.

Teine osa uskumustest on Kuu faasidega seotud, mida arvestati nii tööde tegemisel kui ka maagilistel toimingutel. Kuu kasvamine, kahanemine, sünd ja “surm” olid muistsel ajal väga tähenduslikud maise elu suhtes. On tänapäevalgi täheldatud, et kasvava kuu ajal on energiat rohkem (maine elu kasvab) ja kahaneva kuu ajal kahaneb ka energia ja aeglustub kasv. Metsa raiuti alati noorel kuul, et uus mets kiiresti asemele kasvaks, sest vanal kuul uusi võsusid ei tule. Uusi tegevusi alustati kasvaval kuul ja kui millestki sooviti vabaneda, siis alustati kahaneval kuul. Vanarahvas elas ja toimetas Kuu rütmide järgi. Maagilise mõjuga usuti olevat näiteks täiskuu neljapäeva öö, kaduneljapäev, jaanipäev ja ka Kuu loomine oli tähendusrikas.

Usuti ka, et surnute hinged võivad siirduda elava looduse sisse. Tänapäevalgi usutakse, et kassid, koerad, linnud, liblikad ja suured puud on siirdhinged. Ootamatud kriuksud, kolksud, mütsud, sammud olevat märk sellest, et midagi on toimumas. Sellest annavad märku ka ise avanevad uksed, ootamatult süttivad tuled, asjad kaovad imelikul viisil ja leitakse hiljem samast kohast. Mõnikord nähakse ka seletamatuid kujusid või varje, kuuldakse muusikat või sosinat, tuntakse kummalisi lõhnu (parfüümi, sigareti lõhn) või puudutusi. Ka ootamatud kuumad ja külmad õhuvoolud tuulevaikses kohas annavad sellest märku. Mõnikord kukuvad pildid või purunevad asjad arusaamatul kombel. Kui inimene ärkab öösel pidevalt 3-4 vahel, on see märk sellest, et midagi salapärast toimub, sest see olevat vaimude tund. Ebamäärane rahutustunne annab alati märku sellest, et midagi on juhtumas. Tundlikud ja hea kujutlusvõimega inimesed kogevad rohkem.

Ka surmaendeid on mitmeid. Must liblikas viitab murele ja leinale. Arvatakse, et kui kevadel esimesena nähakse just musta liblikat, sureb sel aastal keegi. Arvatakse, et kui koiliblikas elava inimese riideid sööb, annab see surmale vihje. Kui sipelgad tulevad inimeste territooriumile väga massiliselt, ka seda ei peeta heaks endeks. Halvaks endeks loetakse ka seda, kui lind tuppa või aknasse lendab, eriti kui ta seejuures surma saab. Must vares, künnivares, kaaren, hakid jt. mustad linnud on surmasõnumi vahendajad, halbade uudiste toojad, kui nad tulevad kodu lähedale või inimest üldse ei pelga. Ka tihane pidi tooma halbu uudiseid, kui aknale koputama tuleb. Muidugi tuleb tihane ka talve hakul aknale koputama, sest on harjunud talvel toidulaual käima. Tähenduslikuks peetakse ka kummalisi hääli (samme, telefonihelinat, kella tirinat või löömist, koputusi, müra, nimepidi hüüdmist). Kui sellisele kõnele või koputusele jaatavalt vastata, siis olevat see kutse surmale. Eriti tähenduslik on kõmisev koputus kolm korda. See ennustab, et juhtub midagi väga ootamatut.

Loomad tunnetavad inimestest rohkem. Koerad hakkavad imelikult käituma, koera ulgumine on halb märk, aga vahel tuletab meelde seda, et koer on hundi sugulane. Kassidki hakkavad imelikult käituma, kui õnnetust on oodata. Arvatakse ka seda, et lemmikloomad on võimelised peremeest õnnetusest eemale hoidma. Kassi on peetud ka “põrgu väravate” valvuriks, et kurjad deemonid sealt välja ei pääseks. Arvatakse ka seda, et kassivihkajad surevad piinarikkalt. Mitmetes kultuurides on peetud kassi pühaks loomaks, ristiusk on kassi pigem nõialoomaks pidanud, eriti kui tegemist on musta kassiga ja halvaks endeks peetakse, kui must kass üle tee läheb.

Ka unenägudest on otsitud endeid varematel aegadel ja otsitakse ka praegu. Surmasõnumeid ennustavat puude raiumine ja majade lagunemine. Näiteks kuusepuu maharaiumine ennustab mehe surmasõnumit ja lehtpuu maharaiumine naise. Surmasõnumeid või suurt ohtu ennustavad veel unes nähtud maja lõhkumine, uue hoone lõhkumine, varemed, korstna varisemine, puuoksa murdmine jt. Kui surnu annab on hea, kui võtab, siis halb ja kui surnu endaga kaasa viib, siis on lõpp tulemas. Kui surnu kaisutab, siis lohutab, aga võib ka kaasa viia. Halvad ended unenäos on veel juuste lõikamine, hamba murdmine, küpsetamine, koristamine, pühkimine, kündmine, mõnikord ka viljalõikus. Ohtudest annavad märku ka unes nähtud punane või must värv, tuli, soolaukad, torm, suur linnuparv (näiteks varesed) ja must hobune.

Tähenduslikud numbrid unenäos on 2, 3, 7, 13. Unes nähtud numbreid tasub meeles pidada. Kui suguvõsas sureb kaks, siis tavaliselt läheb ka kolmas. Arvatakse ka, et kui sünnib Skorpioni tähtkujust laps suguvõssa, siis keegi sellest suguvõsast sureb samal aastal.

Arvatakse, et hea inimene sureb ilusa ilmaga ja päikesepaistega, halb tormi ja vihmaga. NB! On ka selline uskumus, et surnule tuleb korraldada korralikud matused, et ta hing rahule jääks ja sureva inimese viimane soov on püha.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.