Mida vähem toitu, seda pikem eluiga

Peaaegu igas hiina majas leidub kujuke või pilt, mis kujutab habemikku vanakest, hiigelsuur virsik käes. See on Shou Xing, tervise ja pikaealisuse jumal. Hiinlased usuvad, et tema kaitse all, järgides esivanemate õpetusi, võib igaüks elada 100 aastat.

Hiina dünastiate ajalugu on täis pikaealiste kohta käivaid legende ja pärimusi. III-IV sajandil meie aja järgi elanud alkeemik Gu Hong kirjutas traktaadi “Lugu surematusest”, milles on juttu 94-st muistse aja pikaealisest, kelle hulgas on ka hiina köögi meister Peng Zu, kes olevat pärimuste järgi elanud 767 aastat.

On ka tõsisemaltvõetavaid tõendeid. Hangi keisripalee juures elanud pime lautomängija elas 180 eluaastani. Ta ise seletas seda hingerahu ja spetsiaalse võimlemisega. Hiina gerontoloogide käsiraamatus on “igavese nooruse valem” väljendatud 20 hieroglüüfiga: “Treeni keha, söö vähe, ära lase närveerimisel enda üle võimust võtta, väldi ülevoolavat rõõmu ja äärmist viha, ole seksis mõõdukas”.

Hommikvõimlemine on hiinlaste seas tänapäevalgi populaarne, keerulisi liigutusi, mis imiteerivad sageli loomade või lindude liikumist, tehakse nii tänaval kui töökohal. Hiina võimlemisharjutused sobivad igas eas inimestele, sest nendes ei ole jõuharjutusi, millega organismi üle pingutada. Oluline tähtsus on just hingamisharjutustel.

Pikaealiste esimene käsk kõlab aga nii: “Söö vähe!”. “Kollase keisri kaanonites” on kirjutatud, et see, kes ettenähtud söögi- või jooginormi kahekordistab, kahjustab oma magu ja soolestikku. Iidne traktaat ütleb, et mida vähem toitu, seda elavam on teadvus ja pikem elu.

Mõõdukus laieneb ka tubakale ja alkoholile. Tubakas ilmus maailma XIV sajandil ja esialgu omistati sellele ravitoimet. Aga juba sajandi pärast hoiatasid arstid tubaka ohtlikkuse eest ja püüdsid leida vahendeid sellest harjumusest vabanemiseks. Alkoholiga on pisut teine lugu, sest iidsete retseptide järgi valmistatud tinktuurid on sageli valmistatud alkoholi baasil ja ka rahvameditsiinis on tänapäeval alkohol kasutuses. Mõõdukaks alkoholi tarbimiseks peetakse sellist kogust, mis ei tee inimest purju.

Oluline tähtsus on ka teejoomise tseremooniatel, mida hiinalsed ja jaapanlased peavad eluiga pikendavateks imelisteks vahenditeks. Viimaste meditsiiniliste uuringute järgi just aromaatne kibedavõitu roheline tee aitab vähi, diabeedi ja südame- ning veresoontehaiguste vastu.

Juba Confucius väitis, et vooruslikud ja targad elavad kaua. Tarkust saab kontrollida oma võimega üle olla eluraskustest, vältida madalaid kirgi ja mitte ajada taga materiaalset rikkust iga hinna eest. “Kollase keisri kaanonites” on öeldud: “Hoia hinges rahu ja rõõmu – oled sa rikas või vaene. Ainult see ei naerata, kes on rumal. Raev kahjustab maksa, tormiline vaimustus aga südant.”

Hiina rahvameditsiini seisukohalt võtab uus elu (laps) aluseks ema loomuse ja isa kilbi. Isaliini pärilikkus määrab lapse kaasasündinud elujõu. Aga on tõestatud ka seda, et tugevdades keha ja vaimu, saab inimene võitu ka kõige ebasoodsama pärilikkuse mõjudest. Elujõud meie kehas on aga elu tegelik allikas.

Kui 365 päeva aastas ennast üle toidame, siis hakkavadki ilmnema kõikvõimalikud haigused. Ka absoluutselt reeglipärane söömine, olenemata sellest, kas keha vajab toitu või mitte, võib kehale saada saatuslikuks. Loomulikult võib toidukordasid nautida, aga ei tohiks neist sõltuvusse sattuda. Mõnikord on kasulik anda puhkepause ületöötanud seedeorganitele.

Teadlased on tänapäeval uurinud mitmeid hormoone sealhulgas ka kasvuhormooni, aga ükski neist ei sisalda igavese nooruse saladust. Kindlasti sõltub pikaealisus geenidest ja on päritav näitaja. Seos on tõepoolest ka toidu kalorsusega olemas. Hiirtega tehtud katsed näitasid, et kalorivaesem toit pikendab eluiga. Levinud on ka arvamused süüa rohkem puu- ja juurvilja, vähem rasva ja süsivesikuid. Vähem kaloreid ja rohkem liikumist. Treenimist vajavad nii keha kui aju. Ideaalne oleks, et söödud toit on organismis vaid 11-15 tundi. Töödeldud toidu söömine suures koguses tekitab aga kõhukinnisust ja mõjub organismile halvasti. Teadusuuringud viitavad tõepoolest sellele, et vähem söömine aeglustab vananemisprotsessi ja aitab vähki ennetada. Enamasti ohustavadki ülesööjaid kroonilised haigused, vähk või südame-veresoonkonna haigused.