5 kriisi naise elus

Kriiside eest pole keegi elus kaitstud, need on inimese ellu ilmselt sisse “programmeeritud”. Enamasti on kriise igas vanuses, aga olulisemad juhtuvad kindlas eas. Kriisideta pole võimalik edasi liikuda, aga inimene vajab muutusi. Hiina hieroglüüf, mis tähistab mõistet “kriis”, pidavat koosnema sõnadest “oht” ja “võimalus”. Ohtusid ja nende ületamise võimalusi tuleb endale teadvustada.

Naise elus on väidetavalt 5 olulist kriisi:

11 – 14 eluaasta kriis:

Selles vanuses toimuvad suured muutused, keha areneb väga kiiresti ja enamasti ebaühtlaselt, mis tekitab noores inimeses palju ärevust ja rahulolematust iseendaga. Nina võib paista liiga suur, jalad liiga kondised, rinnad liiga esiletükkivad jne. Tüdrukud hindavad ju pidevalt teisi ja võrdlevad ennast teistega, kannatavad seetõttu tihti alaväärsuskomplekside all. Meeleolud kõiguvad selles vanuses seinast seina. Vanemad ei näi mõistvat tütart, siin võibki saada telefonist ja arvutist parim sõber. Sõpru valides tehakse palju vigu, kuid see on kõik kogemuste omandamiseks vajalik. Tunded on tulised, avastused suured (ka oma keha õpitakse tundma), osaks saab ebaõiglust ja rohkelt pettumusi, mida oskamatult ületades võib noor inimene kogu maailmaga konflikti minna.

KUIDAS TOIME TULLA?

Tuleks vähem kriitiliselt endasse ja teistesse suhtuda. Ei tasuks keskenduda enda ja sõbrannade (aga ka esimeste austajate) puudustele, sest see annab ajendi kritiseerida ka vastu. Enesekindlust igasugune kriitika aga vähendab. Ennast ei tasu ka süüdistada iga väikese ebaõnne ja möödalaskmise pärast. Enda väikesigi saavutusi tuleks märgata ja premeerida ennast nende eest. Need võivad ju olla teiste jaoks täiesti tähtsusetud, aga positiivsed emotsioonid tõstavad meeleolu. Kodust väljudes peaks olema alati heas vormis, päeva jooksul tuleks vaadata peeglisse, et kõik on ikka ok. Siis ei vaeva pidevalt küsimus, kuidas ma välja näen. Tuleb endale selgeks teha, et füüsilisi puudusi on kõigil. Teised neid tavaliselt ei märkagi, seetõttu pole ka mõtet raisata oma energiat pidevale puuduste otsimisele. Pigem arendada stiili (riietus, soeng), mis on ainuomane vaid selle kandjale.

18 – 21 eluaasta kriis:

Selles vanuses jõutakse ametlikult täiskasvanuikka. Neiu astub kõrgkooli või läheb tööle, mõned ka mehele. Noor inimene ise tunneb ennast täiskasvanuna, aga tema vanemad ei taha seda tunnistada. Nemad jätkavad ikka kontrollimist ja hoolitsemist. Samal ajal tuleb noorel inimesel teha valik karjääris, armuelus, suhtlusringkonnas. Ees on palju võimalusi, aga valikud on väga keerulised. See on periood, kus tuleb õppida vastutust kandma ja tegema iseseisvaid otsuseid.

KUIDAS TOIME TULLA?

Tuleb vabaneda illusioonist, et vanemaid õnnestub muuta. Oma vabaduse taotlemisel tuleb olla järjekindel. Tuleb katsuda ise raskustega hakkama saada ja õppida vastutust kandma kõigi oma valikute ja tegude eest. Iga väikese probleemi puhul ei maksa vanematelt abi otsida. Hea on pidada päevikut (või ka blogi), mis võimaldab ennast kõrvalt vaadata ja oma tegude üle järele mõelda. Suhtlemiskogemused erinevas vanuses inimestega tulevad kasuks ja aitavad kogemusi omandada. Õige aeg õppida oma tundeid, mõtteid ja soove väljendama.

30 – 32 eluaasta kriis:

See on väga vastuoluline vanus. Selles vanuses on võimalik kätte saada see, millest varases nooruses sai unistatud, aga rahapuudusel või muudel põhjustel loobutud. See on tõeline täiskasvanuelu, aga paraku on ka hiilgavad perspektiivid selleks ajaks tuhmunud. Võib-olla kogu aeg kiire ja argimurede rohkus tekitab küsimuse, et milleks seda kõike vaja on? Enamikul naistel on selles vanuses perekond ja lapsed, aga kuskil hingepõhjas on soov olla jälle muretu tüdruk. Imestama paneb, miks soov täiskasvanuks saada oli mõni aeg tagasi nii suur, sest see polegi midagi eriti meeldivat. Hakkab tekkima soov leida kõiges sügavamat mõtet.

KUIDAS TOIME TULLA?

Et need aastad ära ei muserdaks, tuleb leida tihedas ajagraafikus töö- ja pereelu vahel aega ka iseendale. Oma tervise, välimuse, vaimse arengu ja piisava puhkuse eest hoolitseda. Jooga ja energeetilised harjutused aitavad vaimset tasakaalu hoida. Tühiasjade pärast ei maksaks muretseda. On õige aeg leida piir lastele pühendamise ja enda huvide vahel, muidu tekkib oma lastest liiga suur sõltuvus. Tähelepanu tuleb ka partnerile osutada, kord nädalas võiks olla ka lastevaba päev ja kaasata võib kasvatamisse ka vanaisad-vanaemad. Võõrandumine partnerite vahel saab alguse just selles vanuses. Samas võiks alles jääda ka mõni sõbranna, aga mitte selline, kes pereellu sekkub.