Tavasuhtlemise 21 kuldreeglit

Sageli väidetakse, et suhtlemine on kunst, mille suudavad täielikult omandada vaid vähesed. Suhtlusoskus on suurel määral kaasasündinud omadus ja sõltub väga palju temperamendiomadustest. Hea tahtmise juures on aga ka õpitav ja treenitav. Alljärgnevalt on toodud kuldreeglid, ilma milleta on igapäevases suhtlemises raske hakkama saada:

1. KUULAKE TEINE INIMENE LÕPUNI ÄRA

Kuna inimesel on kalduvus kuulata vaid seda, mida soovitakse kuulda, siis sellest saavadki alguse sotsiaalsed hädad. Põhjuseks on poolikute tõdede põhjal tehtud lünklikud ja valed järeldused. Kuulamisoskus on igati treenitav omadus ja jõukohane igale intelligentsele inimesele. Sellega tuleb vaid veidi vaeva näha ja palju probleeme jääb olemata. Kõige rohkem teevad pooltõed kurja just lähedussuhetes ja sõpraderingis.

2. AUSTAGE ENDA JA TEISTE AEGA

Aega on siin ilmas kõigil ühepalju, aga mõned inimesed lihtsalt võtavad endale õiguse teiste aega raisata ning see on juba lugupidamatus teise inimese suhtes. Tänapäeval kurdavad kõik, et aega on vähe, aga ajapuudus tuleneb enamasti oskamatusest oma aega planeerida.

3. ÄRGE TEHKE TEISTE KOHTA PÕHJALIKKE JÄRELDUSI

Kes annab õiguse ühele inimesele teisi inimesi sildistada ja “kastidesse” lahterdada, headeks-halbadeks nimetada, tarkadeks-lollideks liigitada? Ühtki vigadeta inimest ju ilmas ei ole ja teiste juures hakkavad kõigepealt silma just need puudused, mis endalgi olemas on. Elukunst seisneb oskuses oma vigadega hakkama saada nii, et elatakse ise ja lastakse ka teistel elada. Kui sellega põhjalikult tegelda, siis kulubki kogu aur enda vigade parandamisele ja teiste vigadega pole enam aega tegelda. See, kes endaga hästi läbi saab, saab ka teistega hakkama.

4. ÕPPIGE NAERATAMA

See on suhtlemise raskeim ja aeganõudvaim osa. Aga isegi kõige tõsisem ja melanhoolsem inimene on võimeline õppima usutavalt naeratama. Vähene naeratamise oskus ja tahtmatus naeratada on mõnelgi määral kasvatamatuse tulemus.

5. ÄRGE TEESELGE HUVI TEISE INIMESE VASTU

Teesklus on üldse eduka suhtlemise hävitaja, sest ühel hetkel saab teine osapool ikkagi aru, kas tuntakse siirast huvi või mitte. Teesklus on eriti halb siis, kui seda kasutatakse omakasu või muudel halbadel eesmärkidel.

6. VALETAGE VÄHEM

Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem ta omaenese valedesse uskuma hakkab. Elu on tegelikult palju helgem, kui julgeme olla ausad ja eriti iseenda vastu.

7. ÄRGE KRITISEERIGE INIMEST, VAID TEMA TEGUVIISI

Eriti oluline on see laste kasvatamisel. Tunnustada ja laita tuleks tegusid, mitte inimest. Kasu on mõlemal juhul võrdne. Tegelik praktika on aga see, et head pigem öelda ei taheta, aga kriitika tuleb kergesti üle huulte. Naised oskavad isegi kiita sookaaslast nii, et tegelikult on kiituse taga laitus.

8. KIITKE KÕIGI EES, LAITKE NELJA SILMA ALL

See on väga vana tõde. Keegi ei taha avalikku kriitikat, mis sageli polegi õigustatud või on kellegi tujudest lähtuv. Tõene kiitus aga silub isegi keerulisi suhteid ja tõstab inimeste enesehinnangut.

9. KUI ON KARISTATUD, SIIS ON KA ANDESTATUD

Nii see vähemalt peaks olema. Ühe ja sama asja kallal mitmeid ja mitmeid kordi näägutada küll ei tasuks.

10. ÕPPIGE ANDEKS PALUMA

See vajab algul palju harjutamist. Mõned inimesed peavad end ilmeksimatuks ja arvavad, et ainult teised peavad andeks aluma. Mõned jälle peavad ennast üdini ekslikuks ja kuulutavad seda hommikust õhtuni. Kumbki variant pole hea.