Stressi maandamine idamaiste vahenditega

Lääne inimeste pideva stressi tulemuseks on varajane “läbipõlemine” ja psühhosomaatiliste haiguste levik. Idamaine meditsiin seostab seda liigse yangi ehk liigse kuumuse kuhjumisega keha ülaossa. Keha alaosa (eriti neerud) jäävad energiast tühjaks. On vaja õppida kasutama meetodeid, mis neutraliseerivad liigset kuumust ülakehas (näiteks sülje kogumine, keskendumine jalataldadele, neerude tugevdamine ravimtaimede, dieedi ja hingamisharjutustega, neerude soojendamine käte soojusega). Meditatsiooni või lihtsalt endasse süüvimise abil on võimalik tugevdada oma vaimu, mis aitab liigsest stressist tulenevat enneaegset “läbipõlemist” vältida.

Vahetevahel on vaja aeg “maha võtta” ja iseenda taastamise (tervendamisega) tegelda. Idamaine meditsiin on huvitatud inimese kui terviku heaolust, ei ravi haigusi vaid inimest tervikuna, harmoniseerides tema organismi ja õpetades, kuidas teha vajalikke muudatusi oma elulaadis, et vältida haigusi. Idamaise meditsiini juurde kuuluvad taimeravi, toitumisõpetus, hingamisõpetus, liikumisõpetus, see on kui elulaad, mis allub harmoonilisele mõtteviisile. Idamaine meditsiin õpetab, kuidas püsida terve. On vaja vaid teada ja tunda põhitõdesid, sest kõik algab mõtlemisest. Läänelik elustiil on stressirohke, väga kiire ja orienteeritud tarbijalikkusele, eduvalemile ning mugavusele.

Idamaine elustiil aga vaimsele rikkusele, iseenda tundmaõppimisele, ajatutele väärtustele. Inimesed, kes ei oska või ei suuda aega maha võtta ja ennast regulaarselt taastada, lihtsalt “põletavad” ennast läbi. Inimese organismis tekkinud haiglaslikud kõrvalekalded kajastuvad biokeemiliste, bioenergeetiliste, elektromagneetiliste disharmooniatena. Kui need kestavad pikka aega, tekkivad organismi talitlushäired ja kui need kestavad pikka aega, tekivad orgaanilised muutused organismis. Idamaine meditsiin püüab seda ennetada ja lähtub põhjustest. Lääne meditsiinis pannakse diagnoos vere- või röntgenipildi järgi, aga see ei näita talitlushäireid algses faasis. Idamaine meditsiin määrab sümptomite korral nõel- või taimeravi, selgitab välja väära toitumise ja hingamise tagajärjed. Viirused, bakterid, seened jms. tegurid tulevad mängu siis, kui organism on nõrgenenud ja tekivad soodsad tingimused (külmetamine, niiskus, üleväsimus, stress jms.) ning ründavad siis organismi. Vähk aga tekib sinna, kus veri ja energia ei liigu. Sellesse kehatsooni kogunevad jääk- ja mürkained. Kui inimene on terve ja energiline, ei koge ekstreemseid tundeid, siis ei teki teoreetiliselt ka vähki. Vähk on eelkõige pikaajaliste stressidega seotud haigus. Vähese füüsilise aktiivsuse korral ei liigu ei veri ega energia organismis. Ka üleliigsed tunded ja liiga teravad emotsioonid häirivad vere ja energia normaalset ringlust kehas.

Tasakaaluseisund on see, mille poole idamaine elufilosoofia püüdleb selleks, et püsida terve. Pidev emotsionaalne pinge vajab väljaelamist või maandamist, mistõttu on ka karjuvad psühhopaadid tervemad kui nende ohvrid. Mitte keegi ei peaks aga taluma teise inimese psühhoterrorit. Väike pinge aitab hoida organismi kaitsevõimet väliste ärritajate vastu, pidev stress aga lammutab organismi seestpoolt. Idamaades on väga levinud massiline tervisevõimlemine, mille eesmärgiks on panna liikuma just sisemine energia, mille juures on tähtis kõhuhingamine.

Lääne inimesed söövad liiga palju ja liiguvad liiga vähe. Ida meditsiiniõpetuse järgi “voolab” inimese kehas bioenergia, mis püüdleb tasakaalu poole. Niikaua, kuni see takistamatult liigub, püsib inimene terve. Tugevate emotsioonide baasil tekkiv stress blokeerib selle energia.

Psühhosomaatilised haigused on läänemaailma väljamõeldud haigused, millega vabandatakse välja ebatervet eluviisi. Alateadvus tuleks viia teadvusega ühendusse, et hakkaks tööle isetervendamismehhanism (näiteks joogavõimlemise või meditatsiooni abil). Tuleks õppida pingete mahavõtmist, lõdvestumist, mõtete stiihia kõrvaldamist, enda sisse vaatamist, staatilist liikumist. Vihastamine avaldab mõju esmalt maksale ja neerupealistele, sest eraldub adrenaliini korraga ülemäära palju. Vihapurskega saab löögi esmalt kõhunääre, veresuhkur langeb olematuks, viha halvab tegevuse, tðakrad sulguvad, pähe ei jõua midagi, tekib mõttehalvatus (pime viha). Stressist tingitud hormoonide häire võtab juuksed peast või teeb need halliks.

Kiilaspeade harknääre on töös vaid 10-30%, hea juuksekasvu puhul 100%. Vananedes kuivab harknääre kokku, mistõttu juuksed muutuvad halliks ja hõrenevad. Stressiseisundis suureneb või väheneb mao happesus (äkkviha suurendab, emotsioonide allasurumine vähendab). Keha ei omasta C-vitamiini, immuunsus nõrgeneb, keha ei omasta rauda ja tekib verevaesus, piimhape jääb
neutraliseerimata.

Idamaine elufilosoofia õpetab, kuidas elada nüüd ja praegu, see on heast tervisest lähtuv eluviis. Et seda mõista, võiks vaadata kassi, kes hommikul joogastiilis sirutusharjutusi teeb. Seda tasuks matkida. Joogavõimlemine matkib loodust (näiteks kuidas puu aeglaselt ja rahulikult kasvab, püsides alati oma keskmes) ja on looduse rütmidega tasakaalus. Lääne inimene peaks vabanema tegemata töödest, suhtlema sõbralikumalt, õppima elama tänases päevas, kasutama rütmilist hingamist, peaks õppima elama mõõdutundega. Enda rahustamiseks on kasulik teha kõhu peal ümber naba päripäevaseid ringe (on ju naba ka lootele eluks ainuvõimalus) või koputada õrnalt sõrmeotstega rinnakupiirkonnale.