Kiudained - miks ja kui palju?

Kiudained on mitteseeditavad süsivesikud ja ligniin, mida leidub taimses toidus (täisteratoodetes, kauniviljades, pähklites, seemnetes, kliides, marjades, puu- ja köögiviljades). Kiudained hoiavad sooled puhtad mürkainetest, reguleerivad vee omastamist, imavad endasse radioaktiivseid aineid, hoiavad eemal jämesoolehaigusi ja hemorroide. Eelkõige hoiavad seedimise korras ning seetõttu aitavad ennetada haigusi, alandavad kolesterooli, diabeedi ohtu, käärsoolevähi ohtu.

Neid on vaja tarbida igapäevaselt ja neid saab vaid taimsest toidust. Kui tarbitakse 5-7 portsu köögi- või puuvilju päevas, siis saadakse vajalik kogus kätte. Liigne tarbimine viib välja mineraalaineid organismist ja võib põhjustada luuhõrenemist, aga see oht on reaalne vaid täieliku veganluse puhul. Tavalise toitumise korral üle tarbida pole võimalik. Taimetoitu süüa on eriti kasulik südamehaigetel ja kõrge vererõhuga inimestel, sest kiudained vähendavad ka halva kolesterooli sisaldust veres.

Täisteratooted, kliidega pudrud, kaera-, tatra-, odrajahust toidud, kaunviljad, marjad, puuviljad, köögiviljad, pähklid ja seemned hoiavad korras soolestiku ja mao, viivad välja liigse kolesterooli ja suurendavad vastupanuvõimet haigustele. Täisteratoodetest saab organism kaltsiumi, kaaliumi, rauda ja seleeni, mis on vajalikud vererõhu reguleerimiseks, vereringe normaalseks talitluseks, kesknärvisüsteemi ja lihaste tugevdamiseks ja luustiku moodustumiseks. Oatoidud saavad veganluse puhul asendada liha, sest sisaldavad palju valku (kuni 35%). Oa valk on täisväärtuslik, sisaldab asendamatuid aminohappeid, mida organism ise ei sünteesi. Ube on soovitatav süüa keedetult.

Kiudained teevad head südamele, kehakaalule, seedimisele ja annavad ka täiskõhutunde, mistõttu vähendavad ülesöömise ohtu. Päevas peaks toiduga saama 25-30 grammi kiudaineid, mistõttu peaks iga päev sööma täisteratooteid, marju, puuvilju, köögivilju (seejuures ka juurvilju), ube, pähkleid, seemneid. Erilised kiudainepommid on näiteks kaerakliid, rukkileib, müsli, sepik, kaerahelbepuder, rosinad, rabamurakad, herned, mustsõstrad, vaarikad, pirnid, porgandid, linaseemned, kuivatatud oad, maapähklid, mandlid. Kiudainete vähesusest annab märku tavaliselt kõhukinnisus. See on märk sellest, et keha vajab neid rohkem. Muidugi võib kõhukinnisusel olla ka mõni muu põhjus (kilpnäärme alatalitlus, Parkinsoni tõbi, diabeet, ühekülgne toitumine, vähene liikumine, rasedus, operatsioonijärgne periood vms.).

Üle kahe nädala kestnud kõhukinnisusega tuleks alati arsti poole pöörduda, kui toitumine ei aita seda parandada. Kõhukinnisus on ohtlik, sest põhjustab mürkide kogunemist organismi, soolestikuhaigusi, hemorroide ja kehakaalu tõusu. Seemnetesse on taimed talletanud tohutu elujõu, energia ja toiteväärtuse. Puuviljade, marjade, isegi lillede seemned turgutavad tervist, ravivad haigusi ja annavad toidule maitset juurde. Seemned stimuleerivad kõiki kahjulike ainete väljutamises osalevaid elundeid: maksa, jämesoolt, neerusid, lümfisüsteemi, kopse, nahka. Lisaks ergutavad seedimist, aitavad taastada maksakudet, aitavad jääkaineid väljutada ja soolestikku puhastada. Sisaldavad palju mikroelemente, mida tavatoidus ei leidu (näiteks jood, räni, seleen, germaanium, magneesium, kaltsium jt.). Suurendavad toiteväärtust (C, B-grupivitamiinid ja vitamiinid P, K, E, karotinoidid, flavonoidid, rasvhapped, eeterlikud õlid jt. raviomadustega toimeained). Enamikul seemnetel on meeldiv maitse, mistõttu toimivad ka maitseainena toitudele lisamisel.

Seemneid võib ka idandada, selleks pesta need hoolikalt, valada pooleliitrisse purki keetmata ja toatemperatuuril seisnud vesi, lisada 2 spl seemneid. Lasta paisuda, katta marliga ja keerata purk tagurpidi, nii et vesi välja nõrguks. Päeva paari pärast pesta seemneid uuesti ja pöörata purk tagurpidi, et vesi välja valguks. Seda korratakse seni, kuni ilmuvad idud. Seemneid kuivatatakse 60-70 kraadises kuumuses või päikese käes (näiteks aknalaual).

Peenestamisel ilmnevad maitseomadused paremini. Peenestatud seemneid saab kasutada suppides, praadides, pudrudes, salatites, küpsetistes, kookides või valmistada neist teed (tõmmist). NB! Aprikoosi või virsikukivide sees olevad seemned on mürgised, ka paprikaseemneid ei soovitata ning ka tooreid õunaseemneid ei peaks palju sööma (1 õun). Tõeline kiudainepomm on aga päevalilleseemned. Neid võib näksida kommide asemel. Suurepärane toidulisand on ka linaseemned. Jämesoole puhastamiseks võib teha linaseemnetest limajooki (1 osa seemneid, 3 osa kuuma vett). Aitab nahakuivuse ja naistehaiguste puhul, sisaldab palju E-vitamiini. Kõrvitsa seemned on eriti head vereloome parandajana, sooleparasiitide väljaajamiseks ja südamehaiguste puhul. Kressi seemned on samuti kõrge toiteväärtusega ja huvitava maitsega, neid võib marineerida või toitudele lisada. Kibuvitsa ja astelpaju seemneid saab kasutada õlides või tõmmistes.