Kuidas vähendada hirmusid rasketel aegadel?

Eriti just rasketel aegadel on vaja järgida oma sisetunnet. Inimene kipub endale ligi tõmbama just seda, mida ta kardab. Mõeldes kogu aeg oma hirmude peale, tõmmatakse need oma ellu ka reaalselt. Elu ja armastus pole küll sünonüümid, aga üht teiseta on raske ette kujutada. Kes kardab armastust, see pelgab elada, kes aga kardab elada, see ongi pooleldi “surnud” maise elu jaoks. Hirmud võtavad ära julguse elada. Tavaliselt tekivad hirmud ülekoormatuse ja närvipinge all, tarvitseb vaid puhata end korralikult välja, kui tuntakse end hoopis paremini. Ärevus on kõige levinum negatiivne emotsioon, mis valdab halbadel aegadel kõige sagedamini.

Kuidas ennast rahustada, kui väline maailm pidepunkte selleks ei anna? Kuidas tunda end paremini halbadel aegadel? Kuidas elada ja olla, kui ollakse seesmiselt pinges ning reaalsed või ka seletamatud eelaimdused vaevavad, keskenduda ei suudeta ja kuskil ei ole õiget asu? Sellist sügavat ja ebamäärast ängi on väga raske taluda. Mõõdukas kartus ei tee kunagi halba, väike adrenaliin hoiab elavana ja väike kartus aitab ära hoida mõtlematuid tegusid. Kui aga hirmudest ja ärevusest saab paranoia või tõeline äng, ei lase see elu enam normaalselt elada. Mida ette võtta?

Lihtsad tegevused, mis aitavad rahu saavutada:

1. Kui vaevab mingi tõeline paranoia, tuleks püüda olla tähelepanelik automaatsete tegevuste suhtes, neid tuleks sooritada teadlikult (kasvõi mitu korda). See rahustab paranoia maha. Võib isegi sõnadega kinnitada oma tegevust.

2. Vahel tekib ärevusest seletamatu kuuma- või külmatunne, süda hakkab jukerdama, keha tabavad veidrad värinad. Selle vastu aitab täiesti ohutu palderjanitablett, mis aitab südame veresooni laiendada. Ka süvahingamisest on abi.

3. Ärevatel aegadel tuleks leida endale koht, kus tuntakse end kindlalt ja väljaspool ohtu. Võib püüda mõtteis ja kujutluspiltides taastada seda turvatunnet, mida tunti lapsepõlves. Näiteks vanaema köögis, teki all, kuskil looduslikus paigas.

4. Kujutlusvõime maalib sageli kohutavaid pilte ja seejuures täiesti ebaadekvaatseid. Kui halvad mõtted ja kujutluspildid kipuvad ikka ja jälle tagasi tulema, tuleks need järsult eemale peletada, tegelda mingi mõtteid korrastava füüsilise või kogu tähelepanu nõudva rutiinse tegevusega (näiteks teha aiatööd või koristada sahtleid).

5. Pole hea enne lõunat lugeda ajalehti ega kuulata uudiseid. Õhtul mõjub halvasti väga jõhkrate, kurbade või traagiliste filmide vaatamine. Psüühikale on iga negatiivne uudis ja emotsioon halbadel aegadel talumatu, mistõttu võiks üldse meedia tarbimist vähendada.

6. Suhelda tuleks optimistliku meelelaadiga inimestega, nendega kellel tundub alati vedavat ja kes on rõõmsa meelelaadiga. Vältida tuleks pealetükkivaid, kiruvaid, virisevaid, halisevaid ja tigedaid inimesi. Vältida tuleks ka selliseid inimesi, kes halbadel aegadel niigi habrast enesehinnangut veelgi allapoole kisuvad või pidevalt negatiivsetest asjadest räägivad.

7. Jälgida tuleks hoolikalt ka seda, mida enda kohta räägitakse. Öeldakse küll, et rasketel aegadel on hea end tühjaks rääkida, aga see võib tekitada katkematu “nõiaringi” kui räägitakse ainult halbadest asjadest. Lõputult oma probleemidest “kedrates” inimene ei suudagi rahuneda.

8. Keegi ei tea kindlalt, mis teda elus ees ootab. On enda valida, kas kujutada oma tulevikku ette täielikult mustades värvides või valida mingid helgemad toonid. Nii nagu mõtleme, nii ka tunneme. Pidevalt mineviku vigu kahetsedes või mingit paremat tulevikku oodates unustatakse elada käesolevas hetkes. Olgu see parasjagu milline tahes, aga see on ainuke reaalne asi inimese elus, sest minevikku muuta ei saa ja tulevik on vaid hüpoteetiline. Tulevikku saab aga kujundada just olevikus.