Eksamiteks valmistumine

Eksamite sooritamise edukus oleneb inimese võimekusest ja suhtumisest ning oskusest õppida. Vastu tahtmist õppides ei saavuta tavaliselt häid tulemusi või on saavutused lühiajalised. Huvi ja arusaamine eksami vajalikkusest on parimad motivaatorid. On vaja endale selgeks teha, miks on just see eksamisooritus tähtis ja konkreetne õppeaine vajalik. Ei õpita mitte kooli ega hinnete pärast, vaid ikka iseenda ja elu jaoks. Väga harva on hea eksamisoorituse puhul tegemist lihtsalt vedamise või hea õnnega, ikka on selle nimel ka vaeva nähtud ja pingutatud. Püsiva tulemuslikkuse nimel tuleb ka püsivalt vaeva näha. Õppimine on kogu elu kestev teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine. Õppida võib kõike, alates kooliprogrammis olevatest õppeainetest ja igapäevaelus vajalikest lihtsatest oskustest kuni riigi juhtimiseni. Mida rohkem ja järjepidevamalt inimene õpib, seda rohkem näeb ta seoseid, võimalusi, juhuseid.

Inimene on võimeline uskumatult palju õppima, on vaja vaid aega, huvi ja eesmärki. Väiksema huvi korral on oluline usk, et suudetakse õppida, mõistetakse vajalikkust, ollakse sihikindel, ei lasta ebakindlusel võitu saada. Tavaline kooliõpilane ei saa lähtuda veel põhimõttest, et õpib vaid neid asju, mis huvi pakuvad, see on natuke hilisem teema. Tugev baasharidus on elus väga vajalik. Mida parem see on, seda lihtsam on edasi õppida ja seda rohkem on valikuid. Koolis toimub õppimine enamasti “piitsa ja prääniku” meetodil, kus saadakse hea hinne hea töö eest ja tehakse seda karistuse ehk siis halva hinde kartuses. See ei ole parim viis teadmiste omandamiseks, aga siiski üsna tõhus. Koolis hea hinde saamiseks on vaja sageli tuupida, eriti kui andeid napib. Tuupimine ei eelda erilist mõtlemisvõimet, mõtestatud õppimine nõuab aga taiplikkust ja kujutlusvõimet.

Puhkepausid muudavad õppimise tõhusamaks. Iga tööga on lahutamatult seotud väsimine ja nii ka õppimisega. Eriti eksamiperioodil, kus õppimisperiood on väga lühike, peaks töö ja puhkuse õiges vahekorras hoidma. Puhkepause tuleb teha enesetunde järgi, aga need ei tohiks olla liiga pikad, siis kaob tahe. Eksamiks õppimine on seotud meeldejätmise ja meeldetuletamisega. Õppimine on seotud õppematerjali salvestamisega püsimällu, et sealt vajalikul hetkel kasutamiseks teadmisi võtta. Meeldejäetut ähvardab alati ununemine, sest juba kolme päeva pärast on kaks kolmandiku õpitust ununenud. Ununemise raviks on pidev kordamine, mis olevat ka “tarkuse ema”. Puhkepausid soodustavad meeldejätmist, sest puhanud aju töötab efektiivsemalt. Õppimisel on kokkuvõtete tegemine, olulise ja mitteolulise eristamine väga olulised. Õppida on kasulikum pikema aja jooksul, kui terve aasta jooksul vaid materjalist kergelt üle libiseda, siis on eksamil raske häid tulemusi saavutada. Eksamite eel on mõistlik kogu materjal päevade vahel ära jaotada nii, et viimane päev enne eksamit jääks kordamiseks. Kogu materjali ühe päevaga selgeks õppida niikuinii ei õnnestu.

Põhireegel õppimisel on SSMK – silmitse, süvene, meenuta, korda. Kõigepealt luuakse ülevaade materjalist, siis markeeritakse tähtsamad osad, tehakse märkmeid ja püütakse aru saada (see on ka konsultasiooniks hea aeg). Siis meenutatakse lugedes osade kaupa, nii saab paremini selgeks, mis ei jäänud meelde. Lõpuks korratakse kogu materjal kas õhtul või ka hommikul enne eksamit. Kordamisel on eriline rõhk markeeringutel ja märgetel.

Emakeele eksamiks õppimisel on oluline keelt tunda ja osata ennast väljendada. Keele õppimisel on tähtsaim keelelise mõtlemise võime. Rääkimine seostub hääldamise, kuulmismeele ja miimikaga. Kirjutamisel rakendub tööle nägemismeel. Õppimisel ongi oluline kasutada tugevaimat meelt. Polegi nii lihtne ja kerge ennast arusaadavalt väljendada isegi emakeeles mitte.

Kui loetakse teksti, siis on oluline saada aru loetu mõttest. Kirjutamisoskus seisneb mõtete selges ja arusaadavas väljenduses kirjakeele abil. Mida rohkem on mõtteid ja teadmisi, seda rohkem on kirjutamiseks materjali.

Kirjandusteoste puhul on abi eelnevalt tehtud lühikokkuvõtetest. Võõrkeelte puhul on oluline teksti ja kõne mõistmine, rääkimine, kirjutamine. Aga eelkõige peab teadma võõrkeelsete sõnade tähendust ning tundma grammatika põhireegleid. Põhiliselt tugineb keeleõppija sõnavara sellele osale, mis on hästi omandatud varasemalt. Keeleeksamit on keeruline sooritada eksami eel nullist alustades. Aktiivse keeleoskuse korral suudab inimene mõelda võõrkeeles, mis muudab eksami sooritamise lihtsaks.

Reaalained käsitlevad tegelikkuse erinevaid nähtusi. Igal reaalainel on oma põhimõisted, mis peavad olema absoluutselt selged, et mõista ülejäänut. Just reaalained võivad nõuda enne eksamit rohkelt konsultatsioone, kus tuleks julgelt küsida, millest aru ei saada. Oluline on eristada tähtsat ja vähemtähtsat. Tuleks hoolikalt uurida kõiki jooniseid ning skeeme. Õppimisel (eriti matemaatikas) toetub uus alati varemõpitule, mistõttu on järjepidevus väga oluline. Ääremärkused, märkmed ja markeerimised on siin eriti olulised. Matemaatika põhieesmärgiks on küll arvutamisoskuse omandamine, aga põhitõdede tundmine ja nende rakendamine ülesannete lahendamisel on isegi veel olulisem. Ülesannete lahendamise oskus näitabki tegelikku aine tundmist. Mida raskem ülesanne, seda rohkem nõuab tähelepanu, taiplikkust, loogikat, analüüsi ja praktilisi arvutamisoskusi ning valemite tundmist.

Eksamil olles:

1. Küsimused tuleks väga hoolikalt läbi hoolikalt. Eriti reaalainetes nõuab see suurt keskendumist.

2. Otsustada tuleks sisetunde järgi, mida kohe osatakse ja mida mitte, mis on kergemad, mis raskemad ülesanded.

3. Alusta tuleks kergematest, siis tekib rahulikum tunne.

4. Liiga rasked ülesanded võib jätta esialgu vahele, lahendusidee võib tulla ootamatult

5. Enne kirjalikku vastamist mõeldakse vastused hoolikalt läbi.

6. Vastata on vaja selgelt, arusaadavalt, asjakohaselt, veenvalt, olulist välja tuues.

7. Vastamiseks valmistumise aeg tuleks täielikult ära kasutada, kuni on aega, on ka lootust leida õiged vastused kõigile küsimustele ja avastada vigu ning neid parandada. Ka kirjaliku eksami puhul ei ole mõistlik kiirustada töö ära andmisega.

8. Tingimata tuleks hoolikalt üle kontrollida, sest hooletusvead on kerged tekkima ka siis, kui materjal on selge. Hoolsal ja tähelepanelikul kontrollimisel on võimalik avastada kõik vead.