Kuidas võita ihaldatu inimese armastust?

Armastuses on naistel meestest suurem mõjuvõim. Kui naise süda ja hing on suletud, siis mees sinna ei pääse. Naise hing on kui püha valguse allikas, mehe hing peegeldab seda valgust kristallina. Mehe hing on aga habras, mistõttu on ta ka väga ettevaatlik oma hinge avamisel. Esimene naine, kes mehe hinge võib purustada, on tema ema. Kui nii juhtub, siis jääbki poja hing kiratsema ja teist naist ta sinna enam lubada ei julge. Kuldajastu mehe ja naise jaoks võiks olla siis, kui mees vabaneb naise ülemvõimu alt ja naine annab mehe vabatahtlikult oma mõjuvõimu alt vabaks. See võimaldaks teise inimese läheduses elada kõigi oma heade ja halbade külgedega, samas siiski pidevalt häid külgi “viksides” ja halbu siludes. Püsivad tunded on mõlema osapoole ennastsalgava ja kannatliku pingutuse tulemus.

Naise ja mehe erinevus on peamine probleem inimsuhetes, seda ei muuda ka tänapäeval pealesurutud võrdõiguslikkus. See lihtsalt pole võimalik. Mees ja naine püüavad saada harmooniliseks tervikuks, see nõuab vastandlikkuse ületamist. Mehe ja naise külgetõmme aga ongi tingitud nende vastandlikkusest ja kohtudes muutub see vastuoluks. Mees ja naine räägivad küll sama keelt, aga ei mõista teineteist, sest nad näevad maailma erinevalt. Mees on huvitatud globaalsetest asjadest, naine silmaganähtavast ja käegakatsutavast, tema huviobjektid on inimestekesksed ja maiselt lähedased. Tema peab valuga lapsi ilmale tooma ja elu edasi kandma. Naine huvitub sellest, mis on siin ja praegu, aga mees on alati kuskil mujal, ta tahab midagi korda saata ja endast mingi jälje maha jätta. Harmooniat ilma tõsise pingutuseta mehe ja naise suhetes ei saavuta. Tavaliselt koos olles kas armastatakse, tülitsetakse või lihtsalt rabeldakse hallis argipäevas, aga hinged jäävad enamasti lahku.

Armastusse on kätketud tõsine õppimisprotsess, et saavutada selles maailmas suurim võimalik täiuslikkus ja on suurim viga pidada kedagi enda omandiks. Müüdi järgi sõid Aadam ja Eeva keelatud puu vilja, mistõttu nad aeti Paradiisist välja. Just “keelatud viljad” on need, mis ahvatlevad inimesi. Allegooriliselt võttes ongi Paradiis lapse süütu olek. Kui süütus kaotatakse, siis algavad ka probleemid inimsuhetes. Müüdis Eevast ja Aadamast allub just Aadam Eeva külgetõmbejõule, mida sümboliseerib õun ja patule ahvatlejaks on Madu (fallose sümbol). Ahvatlustele järele andes kaotab inimene oma lapseliku süütuse ja muretu oleku (lahkub Paradiisist).

Kas on võimalik lihtsalt niisama teist inimest endasse armuma panna?

Kas on võimalik seda õnnelikukstegevat tunnet soodustada, ergutada, mõjutada? Need küsimused on igavesed, sest ilma armastuseta ei ole inimene kunagi täielikult õnnelik. Ta on vaid rahul, kui elu hästi on läinud. Armastus on bioloogiline ja dünaamiline protsess, mis puudutab sügavalt mõlemat osapoolt ja seejuures mitmel tasandil. Kuigi olemuselt on armastus vaimne tunne, otsib ka füüsiline keha armastust ja reageerib sellele või siis selle puudumisele. See on saladuslik mäng, äkiline magnetiline külgetõmme, seksuaalne veetlus ja sügav hingehaigus.

Esmase vastastikuse külgetõmbe tagavad feromoonid. Mees jätab vahel oma ilusa naise maha ja läheb elama märksa inetuma juurde või kütkestav naine valib elukaaslaseks ilmetu või robustse välimusega mehe. Siin pole mingit armumaagiat mängus, lihtsalt lõhn sobib rohkem. Pole vist rahvast, kes ei tunneks armumaagiat, aga nõidus armumaagias pole tegelikult mitte midagi muud, kui ülim tundlikkus ja tarkus koos praktilise psühholoogia ja veetluskunstiga. Ajaloost on teada mitmeid nõiadrooge võrgutamiseks, aga kas neist ka tegelikult abi on olnud, pole päris selge.

Mees ja naine on ühe terviku kaks poolt, neid tõmbab vastandlikkus teineteise poole. Mida kaugemad ja erinevamad nad on, seda rohkem tõmbab. Sarnasus muudab armastuse turvaliseks, mistõttu abiellumiseks otsitakse sageli siiski endasarnast partnerit. Geenide edasikandmiseks on parem, mida erinevamad ollakse. Sobiva partneri otsingul antakse alateadlikke signaale vastassoole. Inimene on looduse osa ja feromoonid on looduses vajalikud paljunemiseks ning liigi säilitamiseks. Feromoone sisaldavad kõik inimkeha vedelikud ja eritised ning ka nahk, juuksed ning ihukarvad. Uuringud näitavad, et feromoonide abil valitakse võimalike valikute hulgast parimate geenidega inimene, et tagada järeltulijatele rohkem andeid ja tugevaim võimalik immuunsussüsteem. Lõpliku valiku määrab enamasti naine. Feromoonide kunstlik kasutamine rikub selle loodusliku valiku tasakaalu ja raskendab kõige sobivama partneri leidmist. Looduslik valik on alateadvuslik, toimub hoopis teistsugusel tasandil.

Kuidas võita armastatud inimese tähelepanu?

Enne, kui võita ihaldatud inimese armastust, on vaja võita tema tähelepanu. On oluline vahet teha, kas soovitakse vaid üheöösuhet või pikalt suhelda. Strateegiad on erinevad. Kui otsitakse elukaaslast, siis on kõige parem jääda loomulikuks ja iseendaks igas olukorras, siis ei ole hiljem pettumust. Naised ei tohiks ka tänapäeval unustada, et mehed on loomult “jahimehed”. Jahiinstinkt aga dikteerib, et mida raskem on vallutada, seda ihaldusväärsem on “objekt” ja seda rohkem osatakse hinnata “saagi” väärtust. Kui “saak” on aga liiga kättesaamatu, võib “jahimees” ka loobuda.

Väga ilusad naised otsivad mehes midagi erilist, olgu see keskmisest kõrgem intelligents, füüsiline jõud, rohkelt raha ja mõjuvõimu, mingeid erilisi andeid või lihtsalt silmapaistvust. Kuna nad ise on ilusad, siis on mehe välimus üsna teisejärguline. Ilusad mehed panustavad pigem koduhaldjatele, “köögikatadele” ning laste emadele, nad ei soovi konkurentsi liiga särava naise näol. Nii säilib tasakaal ja lõppkokkuvõttes sünnivadki ilusamad, tervemad, paremad ja targemad järeltulijad.