Mattpunane kliivia

Mattpunane kliivia
(Clivia miniata)

TUTVUSTUS

Kliivia on pärit Lõuna-Aafrika savannidest. Taim kuulub amarülliliste sugukonda.

Kliivia lehed pakuvad silmailu terve aasta läbi. Lehed on taimel tumerohelised, nahkjad, lineaarsed ning kuni 50 cm pikad.

Ehkki taime nimi on mattpunane kliivia, on taime õied enamalt-jaolt oranþid, mõnikord ka kollased. Taime õisikus võib korraga olla 10-20 õit. Õied püsivad ilusana mitu nädalat. Kliivia õitseb talve lõpul ja kevadel. Mõnikord võib taim õitseda ka teist korda augustis-septembris.

Kliiviat peetakse üldiselt vähenõudlikuks taimeks, kuid taime õitsemiseks on vaja mõningate oluliste hooldustingimuste täitmist.

Kliivia on mürgine.

HOOLDAMINE

Aeg-ajalt võiks kliivia lehti tolmust puhastada. Kasutada võib ka leheläiget.

Pärast õitsemist tuleks õievars ära lõigata, et vältida seeläbi vilja moodustumist.

Valgus:

Kliivia vajab kasvamiseks valget või poolvarjulist kasvukohta. Kasvab ka varjulises kohas, kuid ei puhke sellisel juhul õitsele. Osaliselt kannatab taim välja ka otsese päikesevalguse, kuid seda tuleks siiski võimaluse korral vältida. Kliiviale ei meeldi see, kui tema kasvukohta muudetakse, mistõttu tuleb taime kasvukoht eelnevalt põhjalikult läbi mõelda.

Temperatuur ja õhuniiskus:

Kliivia kasvab hästi temperatuuril 18-21 kraadi, talvel 12-15 kraadi. Kui taime on võimalik hoida sügistalvisel puhkeperioodil 12-15 kraadi juures, soodustab see taime õitsemist. Alla 10 kraadist temperatuuri tuleks vältida. Pärast puhkeperioodi, kui taimele on tekkinud õiepungad, vajaks taim jälle soojemat kasvukohta.

Õhuniiskus pole kliiviale oluline, mistõttu kasvab taim hästi ka keskküttega ruumis.

Suvel võiks taime õue viia, otsese päikesevalguse eest varjatud kasvukohta.

Aeg-ajalt võiks taime piserdada.

Kastmine:

Kevadest suveni tuleks kliiviat kasta mõõdukalt. Enne järgmist kastmiskorda lasta mullal veidi läbi kuivada. Puhkeperioodil (september – oktoober) kasta võimalikult vähe. Jälgida tuleks sealjuures seda, et taim ära ei kuivaks ja lehed ei närtsiks. Pärast puhkeperioodi lõppu tuleks taime hakata järk-järgult rohkem kastma.

Mitte jätta kastmisvett potialusele seisma.

Väetamine:

Kevadest sügiseni väetada kliiviat umbes 2 nädala tagant. Puhkeperioodil mitte väetada.

Paljundamine

Kliiviat saab paljundada külgharudest. Külgharud tuleb peataimest eemaldada ettevaatlikult, juuri säästes.

Noor taim jõuab õitsemisikka 2-3 aastaga.

Ümberistutamine

Kliivia tuleks ümberistutada iga 2 aasta järel, noored taimed aga igal aastal. Ümberistutamiseks parim aeg on pärast õitsemist (märts-aprill). Muld peaks olema vett läbilaskev ja nõrgalt happeline. Sobivaks mullaks on kompostmuld, mille sisse on segatud liiva.

Ümberistutamise ajal ettevaatust, et taime juured viga ei saaks. Kui juured on viga saanud, tuleks vigastatud kohad katta puusöepuruga.

Pott valida eelmisest vaid veidi suurem. Mida väiksem on pott, seda paremini aitab see kaasa taime õitsemisele.