Päevast päeva töörabamine mõjub varem või hiljem tervisele halvasti. Väidetavalt olevat töö teinud ahvist inimese, aga ahv erinevalt inimesest teeb oma vajalikud toimingud ära nii, et jääb aega ka puhkamiseks. Loomad tegutsevad ennast säästvalt, inimesed rabavad une ja puhkuse arvelt, unustades kõik muu. Tehnilised oskused ja omandatud akadeemilised teadmised ei tee kellestki edukat töötajat, edukuse tagab emotsionaalne intelligentsus. See on võime mõista enda ja teiste tundeid, oskus motiveerida ennast ja teisi, juhtida oma emotsioone nii iseendas kui oma suhetes. Tööd tuleb teha pühendumisega, mitte vihaga ja vägisi. Kaasaegne ühiskond eeldab toimivat meeskonnatööd ega soosi sõgedat töömurdmist.
Asendamatuid inimesi pole olemas. Väsinud juhi firma lonkab kindlasti mõne aasta pärast mõlemat jalga ning töötajad selles on rõõmutud. Mehed põgenevad tööd rabama koduste pingete eest, aga isikliku elu pinged kasvavad seetõttu veelgi. Naised toovad tööpinged kodusesse ellu kaasa. Arukas inimene armastab nii ennast kui oma tööd ning hoolib ka oma perest. Ta suudab hinnata ka teiste panust, väärtusi ja võimeid. Eneseregulatsioonivõime aitab ennast valitseda, kontrollida, kehtestada, säästa ning muutuvate oludega kohaneda. Selleks, et eneseregulatsioonivõime püsiks, on vaja anda endale piisavalt puhkust, aega iseendasse süüvimiseks. Mõttetu rabelemine tööd tehes ei näita veel suurt tööarmastust, sageli tehakse seda hoopis “hambad ristis”, sest teisiti ei saa.
Töönarkomaanid on sageli sõltlased ka väljaspool tööd. Sageli ei too isegi suure rabelemisega valmis ehitatud uhke maja kellelegi rõõmu, sest selle nimel on nähtud liiga palju vaeva. Ka koduse töörabamisega võib ennast ning teisi unustada või hävitada inimlikud ja soojad suhted. Töönarkomaane on sama raske ravida kui tõelisi narkomaane. Töörabaja võib süüdistada abipakkujat kadeduses, laiskuses, vaesuses, looderdamises, elupõletamises või milles iganes, et ennast õigustada.
Liigsest töötamisest ja pidevatest töömõtetest aitavad eemal hoida “aja mahavõtmine”, reisimine, matkamine, tervisesport, meeldivad üritused, meeldivad hobid ja tegevused, hea sõbraga kohtumine, oma perega tegelemine jt. Kui inimene oskab oma elujõudu säästlikult tarbida, siis suudab ta ennast ka ise tervendada. Vaimne tervendamine ongi oma närvisüsteemi säästlik kasutamine. Kui töömaht kasvab üle jõu, siis on vaja vahetada töökohta või võtta lihtsalt aeg maha ja tõmmata hinge. Inimene ammutab jõudu ja energiat loodusest, et saaks elada harmoonias antud paikkonnas. Igaühel on võimalus elada ja teostada ennast vastavalt oma vabale tahtele.
Kokkuhoid puhkuse arvelt on üks peamisi läbipõlemise põhjuseid. Aeg on kallis vara ja sama kallis vara on ka inimese tervis. Me ei ela ainuüksi tööst ja argipäeva toimetustest. Võiks mõelda ka sellele, kuidas elada sama elu rikkamalt, säästes oma tervist, närve ja aega. Raha ja asjade asemel võib koguda ka ilusaid hetki ja retki ning ka hoolivad inimesed meie ümber teevad meid õnnelikuks. Regulaarne puhkamine ning lõdvestumine on emotsioonide ja füüsiliste pingete tasakaalustamise võtmeks. Vahel on kasulik üldse mitte midagi teha, aeg täitsa maha võtta.
Mõtiskelu vaikuses, jalutuskäik metsas või mere ääres, aitab tuua ajaraiskamise asemel hoopis lahendusi. Pingete mahavõtmiseks võib abi olla huvitava raamatu lugemisest, teatri-, näituse- või kinokülastusest, koosviibimisest heade sõprade hulgas, miljöö vahetamisest ja mõnikord isegi “seebiseriaali” vaatamisest. Puhkehetk peaks olema kui preemia. Pärast seda peaks inimesel olema rohkem energiat ja ta peaks olema õnnelikum. Vähemtähtsate tegevuste puhul on mõtet varieerida, improviseerida, teha kõigepealt tähtsamad tööd ja siis vähemtähtsamad. Alati on aja planeerimisel mõttekas jätta veidi aega varuks ootamatuste puhuks. Iga-aastane korraline puhkus oleks mõistlik võtta kahes osas, millest osa oleks talvine puhkus.
Üks lihtne võimalus end tööpäeva kurnatusest säästa on lamada pisut, tõstes jalad kõrgemale ja püüdes mõelda millestki meeldivast (või lülitada mõtted üldse välja). Rahunemisel on abiks flöödimuusika, linnulaul, merekohin, loodushääled, lehtede sahin, duši all või vannis ja saunas käimine. Päevane lõunauinak on samuti väga tervistav.
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.
