Tääkliilia

Tääkliilia
(Yucca)

Tuntuimad liigid:
Aaloelehine tääkliilia ( Yucca aloifolia )
Hiigel-tääkliilia ( Yucca elephantipes )

Veel tuntud nimesid: jukka, jukapalm, Aadama nõel, karuhein.

TUTVUSTUS

Tääkliiliad on pärit Kesk-Ameerikast ja Põhja-Ameerika lõunaosadest. Kasvavad taimed seal kuivadel aladel. Taim kuulub agaaviliste sugukonda.

Tääkliilia perekonnas on 47 liiki. On nii igihaljaste lehtedega kääbuspõõsaid, puid kui ka põõsaid. Toataimena kasvatatakse neist peamiselt kahte: aaloelehist tääkliiliat ja hiigel-tääkliiliat. Nende taimede puhul võib leida ka kirjulehelisi sorte.

Taime lehed on rohelised, matid, nahkjad, kareda servaga, mõõkja kujuga ja jäigad, moodustades taimel toreda puhma. Kuigi looduses kasvab taim kuni 15 meetri kõrguseks, jääb toatingimustes taime kasv orienteeruvalt 2 meetri piirimaile.

Taime õied on valged või kollakad rippuvad kellukad. Samas pole toatingimustes taime õitsema saamine kerge ülesanne, kui mitte võimatu.

Tääkliilia kasvatamine on üsna kerge, kuna tegemist on vähenõudliku taimega.

HOOLDAMINE

Taim sobib suurepäraselt talveaias kasvatamiseks.

Suvekuudel võib taime õue viia.

Tääkliilia saab toatingimustes üsna hästi hakkama ning talub ka keskküttega ruumi, kuid talvisel puhkeperioodil võib liigne soojus talle ebameeldivana tunduda. Taim ei lähe liialt soojas ruumis puhkereþiimile, mis tähendab kasvu jätkamist. Vähese valguse tõttu kipub aga taim välja venima ning taim muutub nõrgaks.

Kui tekib vajadus taime ümberpaigutamise järele, tuleks seda teha kevadel. Ka suvekuudel võib seda teha, kuid siis valida asukoha muutuseks pilvisem päev. See kergendab taimel kohanemist uute tingimustega.

Valgus:

Tääkliilia vajab väga valget kasvukohta. Otsest eredat päikesevalgust tasuks siiski vältida, kuigi lühiajaliselt talub taim ka seda. Liialt pimedas kasvukohas kipub taim oma välimuse kaotama ja välja venima.

Sobib kasvama lõunapoolse akna läheduses.

Temperatuur ja õhuniiskus:

Kasvuperioodil vajab taim umbes 17-23 kraadist temperatuuri. Talvel (novembrist märtsini) peaks temperatuur olema jahedam, 11-16 kraadi. Alla 5 kraadist temperatuuri tuleks vältida. Liialt soojas kasvukohas võib taim kergesti inetult välja venida.

Taime kasvukoht peaks olema õhurikas.

Õhuniiskus pole tääkliiliale oluline, samas keskküttega ruumis võiks taime siiski aeg-ajalt piserdada.

Kastmine:

Suvekuudel tuleks tääkliiliat kasta mõõdukalt. Talvel vähem. Enne järgmist kastmiskorda on oluline lasta mullapallil läbi kuivada. Liigne kastmine võib taimele saatuslikuks saada.

Kastmiskorral tuleks jälgida, et muld potis täielikult märguks. Liigne vesi tuleb potialuselt ära kallata.

Kastmissagedus sõltub sellest, milline on temperatuur ja pott (plastik või savi).

Võimaluse korral tuleks vältida tääkliilia puhul kaunistavate elementide (kivikesed, klaaskuulid) panekut potti mullapinnale. See raskendab oluliselt potimulla kuivamise jälgimist.

Väetamine:

Kasvuperioodil tuleks tääkliiliat väetada orienteeruvalt kord kuus. Talvisel perioodil väetada vähem.

Aastatel, mil taim ümber istutada, tuleks taime veidi vähem väetada.

Üleväetamise tunnuseks on lehtedele tekkivad pruunid laigud.

Paljundamine

Tääkliiliat saab paljundada külgharude pistikutega, tüvepistikutega või jagamise teel.

Kui kasutada külgharude pistikute teel paljundamist, tuleks taime lehed kokku siduda. Enne mulda asetamist tuleks lasta oksal õhu käes paar päeva kuivada. Seejärel asetada oks mulda juurduma.

Ümberistutamine

Tääkliiliat tuleks ümberistutada umbes 2 aasta tagant. Nagu enamike toataimede puhul tuleks ümberistutamine ette võtta kevadel. Muld peaks olema huumusrikas ja liivasegune. Poes on saadaval ka spetsiaalselt tääkliiliatele mõeldud mullad.

Kuna taim on küllaltki raske, tuleks kasutada savipotti. Pott valida eelmisest ainult veidi suurem.

Ümberistutamise vajadusele viitab see, kui taime potis pole juurtel enam ruumi kasvada ning kui taim ei taha enam oma lehemassi kasvatada.

Tagasilõikamine

Taime võib aeg-ajalt tagasilõigata, seda eriti suurteks kasvanud taimede puhul. Parim aeg selleks on varakevad, enne kui taim on alustanud intensiivset kasvamist.

Kui taimel latv ära lõigata, arenevad allesjäänud varretüügaste uinuvatest pungadest taimele uued kasvud. Nii saab taime tihedamaks muuta.

Varsi võib lühendada kolmandiku või poole võrra. Oluline on see, et äralõigatud tüvepind desifintseerida. Selleks võib kasutada lehtpuusöepulbrit.

Tagasilõigatud taim ei vaja nii palju kastmisvett, mistõttu tuleb siis kastmiskordasid vähendada.