Vahemere alpikann

Vahemere alpikann
(Cyclamen persicum)

TUTVUSTUS

Vahemere alpikann pärineb, nagu ka taime nimi ütleb, Vahemere äärest, täpsemalt Kreekast. Taim kuulub nurmenukuliste sugukonda.

Taime õied on allapoole suunatud, roosa, valge, punase või violetse värviga. Taime lehed on südajad, sinakasrohelised, hõbedase mustriga. Alpikanni õitseb sügisest kevadeni, st. novembrist veebruarini. Samas on ka selliseid sorte, mis võivad aastaringselt õitseda.

Alpikann kasvab umbes 30 cm kõrguseks.

Alpikann on kergesti kasvatatav toataim, kuid keskküttega ruumis võib liigne soojus ja vähene õhuniiskus muuta taime pikaajalise kasvatamise keeruliseks. Minialpikannid sobivad paremini keskküttega ruumi, kuna on sooja suhtes leplikumad.

Alpikann on mürgine taim.

HOOLDAMINE

Suvekuudel võib alpikanni edukalt õue viia, leides taimele poolvarjulise kasvukoha.

Pärast õitsemist vajab taim paarikuulist puhkeperioodi. Siis tuleks taime hoida jahedas ning kasta vähe.

Pärast õie närtsimist tuleks see koos varrega täielikult taime küljest eemaldada. Selleks tuleks mugulat kinni hoida ning järsu tõmbava ja keerava liigutusega vars mugula küljest eemaldada. Kui vars lihtsalt ära lõigata, on mädaniku tekkimise oht.

Õitsemise ajal võiks jälgida, et õied lehtede vahelt läbi mahuks. Kui see on raskendatud, võiks mõned suuremad lehed eemaldada.

Lehtede kolletumine ja varte pehmeks muutumine on märk sellest, et kasvukoht on liialt soe ja pime. Ka võib see olla märk liigsest või vähesest kastmisest.

Kui taime õie- või lehevarred peaksid longu vajuma, tähendab see seda, et taim on jäänud tuuletõmbuse kätte.

Kui alpikanni õied peaksid väikeseks jääma (st. ei suuda enam pikaks kasvada), tuleks taimele võimaldada puhkeperioodi.

Valgus:

Alpikann kasvab hästi nii valges kui ka hajutatud valgusega kasvukohas. Taime tuleks aga otsese päikese eest kaitsta.

Õitsemise ajal vajab taim võimalikult valget kasvukohta.

Temperatuur ja õhuniiskus:

Alpikann vajab kasvamiseks võrdlemisi jahedat kasvukohta, seda eriti õitsemise ajal, mil temperatuuriks võiks olla 12-18 kraadi. Öine temperatuur võiks olla 10 kraadi. Mitte lasta temperatuuril langeda alla 7 kraadi. Mida jahedam on temperatuur, seda kauem alpikann õitseb.

Alpikanni kasvukoht peab olema õhurikas ja taim vajab kasvamiseks suurt õhuniiskust. Küttekeha lähedusse pole mõttekas alpikanni panna. Taime võib asetada veega täidetud alusele nii, et taime pott vees ei oleks. Selleks võib panna veega täidetud alusele näiteks mõne väiksema tagurpidi asetatud potialuse, millele asetada alpikanni pott.

Alpikannile ei meeldi tuuletõmme ja järsud temperatuurikõikumised.

Kui taim on õitsenud, vajaks ta mõningast puhkeperioodi. Siis tuleks taime hoida veidi jahedamas.

Kui taimel pole õisi, siis võib õhuniiskuse suurendamiseks taime piserdada.

Kastmine:

Alpikanni tuleb kasta korrapäraselt. Mida jahedam on taime kasvukoht, seda harvem kasta tuleb. Kastmiseks tuleks panna taime pott veega täidetud anumasse, 10-15 minutiks. Vannitamise meetod on alpikanni puhul kindlaim kastmisviis, kuna taime mugulad ei tohi märjaks saada.

Enne järgmist kastmiskorda lasta mullal ainult veidi läbi kuivada. Kui pärast vannitamist peaks veel potist vett potialusele tekkima, siis see tuleks kindlasti ära kallata.

Liigse kastmise tunnuseks on kolletuvad lehed ja ka taime varred muutuvad pehmeks.

Pärast õitsemist vajab taim puhkeperioodi. Siis tuleks taime vähe kasta. Kui mõne kuu möödumisel hakkavad taimel lehed kasvama, siis vastavalt lehtede kasvamisele tuleb hakata taime enam kastma.

Alpikannile sobiks paremini see, kui kastmiseks kasutada pehmet vett.

Väetamine:

Erilist väetamist alpikann ei vaja. Kui on aga soov taimele toitaineid juurde anda, siis võib seda teha ainult õitsemise ajal. Väetada võiks siis 2 korda kuus vedela õitsvatele taimedele mõeldud väetisega.

Väetada tohib taime ainult siis, kui muld on niiske. Mitte panna väetist kuivale mullale. Kõigepealt tuleks niisiis muld niisutada ning näiteks järgmisel päeval taime väetada.

Paljundamine

Taime võib paljundada seemnetega (suvest talveni) või mugula jagamise teel. Samas on kodustes tingimustes paljundamine keerukas, mistõttu on mõttekam uus taim osta.

Ümberistutamine

Pärast õitsemist tuleks taim ümberistutada. Kasutada võib kõige tavalisemat toalillemulda. Pott valida taimele võimalikult väike.