Ratsuritäht

Ratsuritäht
(Hippeastrum)

TUTVUSTUS

Ratsuritäht on pärit Kesk-Ameerika troopilistelt aladelt. Kuulub taim amarülliliste sugukonda.

Kokku on ratsuritähe liike umbes 70. Toas kasvatatakse ratsuritähe hübriide, mitte aga looduslikke vorme.

Ratsuritähe puhul on tegemist väga uhke ja kauni sibullillega, mida saab edukalt ka kodustes tingimustes kasvatada.

Taime lehed on piklikud ja läikivad. Kord aastas kasvatab taim endale 1-6 õievart, mille pikkus on orienteeruvalt 30-50 cm. Õite arv õisikus sõltub sordist. Väiksemaõielistel sortidel on õisikus 5-6 kellukat, suureõielistel taimedel aga 2-3 kellukat. Taimel võivad olla sõltuvalt sordist punased, roosad, oranþid või ka valged õied. On ka kauneid kirjuõielisi sorte. Kõige levinumad on siiski punaseõielised ratsuritähed. Õitseb taim enamasti veebruaris või märtsis, kuid võib õitseda ka veidi varem või hiljem.

Taime kutsutakse ekslikult aeg-ajalt ka amarülliliseks, kuid amarüllis on hoopis teine taim.

HOOLDAMINE

Ratsuritähe hooldamise juures on kõige olulisemaks sibula kvaliteet. Mida suurem on sibul, seda rohkem on võimeline taim õisikuid kasvatama.

Sibula ümbermõõt 24-30 cm – ca 2 õievart.
Sibula ümbermõõt 32-40 cm – ca 3 õievart.
Sibula ümbermõõt 30-70 cm – kuni 6 õievart.

Taim vajab õitsemiseks umbes 3 kuulist puhkeperioodi (oktoobrist detsembrini).

Ratsuritähe puhul tuleb lõpetada taime kastmine septembrikuus ning viia ta veidi jahedamasse ja pimedasse ruumi puhkama. Eemaldada enne puhkamist kõik kollaseks muutunud lehed. Kui õiepungad on puhkeperioodi lõpul tekkimas, viia taim soojemasse ja valgesse kasvukohta ning alustada kastmisega.

Kui pärast puhkeperioodi hakkavad taimel arenema ainult lehed, näitab see seda, et taime puhkeperiood on jäänud lühikeseks. Siis tuleks taim kohe uuesti pimedasse ja jahedasse viia, kuni taimel õiepungad nähtavale ilmuvad.

Laialt kasutatakse taime puhkeperioodi puhul ka meetodit, et sibul võetakse potist välja ja pannakse seejärel jahedasse ja pimedasse. Kui kasutada sellist meetodit, siis tuleks puhkeperioodi lõpul, kui taimele on tekkinud õiepungad, taim jälle potti istutada.

Pärast õitsemist tuleks õievars ära lõigata, tehes seda 10 cm kõrguselt. Kui jätta vars lõikamata, hakkab taim kasvatama seemneid, mis aga kurnab sibulat.

Valgus:

Kasvuperioodil vajab ratsuritäht valget kasvukohta. Otsese päikese eest tuleks taime siiski hoida. Puhkeperioodil hoida taime pimedas. Võimaluse korral katta pott tumeda kilega.

Suvekuudel võib ratsuritähe viia õue, poolvarjulisse kasvukohta. Pott istutada õues mulda nii, et 1-2 cm poti servast jääks maapinnast kõrgemale. Taim tuleks tuppa tagasi tuua aegsasti enne öökülmade saabumist, kuna ratsuritäht on külma suhtes väga tundlik. Pikema vihmaperioodi korral tuleb õues olevat taime vihmavee eest kaitsta.

Temperatuur ja õhuniiskus:

Õitsemise ajal ja kasvuperioodil vajab taim sooja kasvukohta. Sobivaks temperatuuriks on 20-25 kraadi. Toatemperatuuril saab hästi hakkama. Sügistalvisel puhkeperioodil vajab taim jahedamat kasvukohta (10-15 kraadi).

Kastmine:

Ratsuritähe puhul tuleb kinni pidada kindlast kastmisreþiimist, kui on soov taim õitsema saada.

Kasvuperioodil kastetakse taime korrapäraselt. Liialt sagedasest kastmisest peaks aga hoiduma, sest taimel on sibulas piisavalt toitaineid, et ka veidi kuivemalt hakkama saada. Kastmisel tuleb jälgida seda, et vesi ei satuks sibulale. Kastmistihedust tuleb suurendada järkjärgult vastavalt taime kasvamisele.

Vett võiks valada potialusele, mitte aga sibulale. Pärast mõne tunni möödumist tuleks vesi potialuselt ära kallata.

Alates augustist tuleks taime järk-järgult vähem kastma hakata. See on vajalik selleks, et taim saaks valmistuda puhkeperioodiks. Septembrikuust alates tuleks kastmine üldse lõpetada. Orienteeruvalt oktoobrikuus tuleks lõigata taimelt ära kõik kollaseks muutunud lehed. Puhkeperioodil ei kasteta taime umbes kolm kuud (oktoober-detsember).

Kui puhkeperiood on lõppemas, tuleks taime enam jälgida. Kui sibulal on ilmunud välja õiepung tuleks hakata taime tasapisi enam kastma. Liialdada sellega aga ei tohiks. Pigem tuleks lähtuda sellest, et pigem vähe kui palju. Kui kastmine muutub liialt tihedaks, võib taim hakata kasvatama lehti, mitte aga õiepunga ning õieilu võib sootuks nägemata jääda.

Väetamine:

Ratsuritähte väetatakse õitsemise ajal ja pärast õitsemist kuni juulikuuni. Augustikuus tuleks väetamine lõpetada, et taim saaks valmistuda puhkeperioodiks.

Paljundamine

Paljundada saab taime tütarsibulate eemaldamise teel. Seda on õige aeg teha pärast taime õitsemist.

Ümberistutamine

Ratsuritäht tuleks ümberistutada pärast õitsemist. Ümberistutamise käigus tuleks eemaldada tütarsibulad. Jälgida tuleks seda, et ümberistutamise käigus ei saaks kahjustada taime juured. Samas mädanema läinud juures tuleks ümberistutamise käigus ära lõigata.

Taimele tuleks valida pott selliselt, et sibula ja poti serva vahele jääks sõrme jagu ruumi. Liialt suurde potti istutamisel ei taga taim hästi õitseda. Ümberistutamise käigus peaks sibul 1/3 ulatuses mullapinnast välja jääma.

Mullaks võib kasutada tavalist lillemulda, mida poest osta saab. Muld peab olema toitaineterikas, kuid mitte rammus.