Kodul on kolm mõõdet: füüsiline (maja, korter jne.), psüühiline ehk hingeline (omavahelised suhted, mikrokliima), sotsiaalne (oskused, mida kaasa saab, et iseseisvas elus hiljem hakkama saada). Arenemiseks vajab laps toitu, puhast õhku ja varjualust, aga ka armastust ja kodusoojust. Kodud väärtustavad tänapäeval rohkem asju kui vaimseid ja hingelisi väärtusi. Unustatakse sageli, et ennekõike on kodu omavaheline suhtlemine. Kahjuks napib vanematel lapse jaoks aina rohkem kvaliteetaega, lapsega küll räägitakse, aga teda ei kuulata süvenenult. Esimestel eluaastatel toimub eriti kiire areng, see paneb aluse kiindumuskäitumisele, usaldusele ja sotsiaalsusele. Pered ei ole enam traditsionaalsed, mis muudab lapse psüühilise kasvatuse keerulisemaks.

Rikas on perekond, kus elab ka mõni tark vanainimene, kellel lapse jaoks aega on. Üksindus teeb
lapsest sotsiaalse orvu. Hea ei ole ka see, kui laps ainult täiskasvanutega kokku puutub. Eakaaslased aitavad kujundada kollektiivse käitumise harjumusi, enesekontrolli, empaatiat, suhtlemisoskust. Lemmiklooma või toataime eest hoolitsemine tuleb samuti kasuks. Lapsele on väga tähtis jälgida seda, kuidas käituvad ja mõtlevad temavanused lapsed ja temasoolised lapsed. Rollimängud, eriti kodu mängimine, on lapsepõlve eluline osa. Lapse arengut mõjutab tema igapäevane suhtlusring väga tugevalt. Inimestel, kellega on lapsepõlves suhelnud suurem hulk heasoovlikke autoriteetseid täiskasvanuid ja kes on saanud suhelda palju ka teiste lastega, on parem suhtlemisvõime.

Pestalozzi on öelnud: “Silm tahab näha, kõrv tahab kuulda, jalg tahab käia, käsi tahab haarata, süda tahab uskuda, vaim tahab mõelda.” Mängunurk on maailma väike mudel. Mida väiksem see on, seda kasinam on lapse sõnavara. See ei tohiks aga olla ka üle kuhjatud kallite mänguasjadega. Laste mänguasjade ostmisel tuleks mõelda nende multifunksionaalsusele just lapse arengu seisukohalt. Kodu kujundab lapse maailmavaadet, moraali, iseloomu, huvisid ja laps õpib peamiselt kodust inimestevahelisi suhteid. Seetõttu ongi levinud ütlus, et laps on kodu peegel. Kodune õhkkond mõjutab last määravalt, sest laps võtab omaks kodused suhtlusmallid. Lapsel, kellega palju suheldakse, areneb kõne kiiremini ja sõnavara on rikkalikum. Jutukus on seotud eneseteostuse ja eneseusaldusega. Kodu kujundab lapse minapilti. Mõnikord on vanemate ootused aga liiga suured lapse suhtes.

Mida enam vanemad lastelt ootavad, seda vähem saab laps end edukana tunda, kodus eduelamusi kogeda. Eesti laste kõnekeel areneb aeglasemalt, kui näiteks prantslastel või rootslastel, sest eestlased räägivad oma lastega vähem. Eestlane rõhutab pigem kuulamisoskust ja keskendumisvõimet. Kodu annab juured, kujundab soorollid. Kui poiss oskab naiste töid väärtustada, siis kasvab temast hea pereisa, mitte naiselik mees. Hingeline ja vaimne emata-isata olek sünnitab kesksoolisi ja ükskõikseid inimesi. Laps areneb ja kasvab kodus koostehtu mõjul. Isetegemine on kõige suurem vastutus.

Suure maailma kõik rajad algavad kodust. Kodu on ka personaalne kaitseala. See ei tohiks mitte mingil juhul olla “hotell, gestaapo, kuldpuur või draamastuudio”. See peaks olema ühiste tegemiste ja mõtlemise paik, kus lapsel on ka oma esimesed eakohased ülesanded.

Kuidas lapse jonnist jagu saada?

Kõik lapsed jonnivad mingil perioodil, see on lapse arengu normaalne osa. Jonnist tuleb kasvatada jonnakus ja visadus, mis on elus edasiviiv ja edu tagav eluenergia. Terve inimese minapilt koosneb visadusest, uudishimust, minateadvusest, aga ka empaatiavõimest ja teistega arvestamisest.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.