Tups-rohtliilia

Tups-rohtliilia
(Chlorophytum comosum)

Veel tuntud nimesid: pruudislepp

TUTVUSTUS

Tups-rohtliilia on pärit Lõuna-Aafrikast. Taim kuulub orasliilialiste sugukonda.

Taim on lopsakate roheliste (mõningatel sortidel triibuliste) lehtedega. Tähekujulised õied on taimel väikesed ning mitte eriti silmatorkavad. Taim õitseb ka kodustes tingimustes, kui saab piisavalt valgust. Pikkadele õisikuvartele tekivad aga vahvad tütartaimed.

Tegemist on väga kergesti kasvatatava ja vähenõuliku toataimega, mistõttu on ta ka väga laialt levinud. Kasvab väga hästi ka keskküttega ruumides.

Taim on hea õhupuhastaja.

Tups-rohtliilia kipub olema kasside lemmiklill, mida nad meelsasti söövad ja mõnikord ka laastavad. Taim ei ole lemmikloomadele mürgine.

HOOLDAMINE

Suvekuudel võib taime õue viia. Õues leida taimele tuule ja otsese päikese eest kaitstud kasvukoht.

Aeg-ajalt tuleks taime lehti tolmust puhastada, selleks võib taime näiteks duði alla viia.

Tups-rohtliilia pole eriti pikaealine taim. Orienteeruvaks elueaks võiks arvestada 4-5 aastat. Selle aja jooksul kasvatab taim kindlasti uusi tütartaimi, millega saab taime uuendada. Tütartaimede eemaldamine pole aga vajalik, kuna need ei kurna emataime.

Aeg-ajalt võiks taimele kaunima välimuse andmiseks kolletunud lehed ära lõigata. Ka võib kuivanud leheotsad kääridega ära lõigata.

Valgus:

Tups-rohtliilia vajab kasvamiseks valget või poolvarjulist kasvukohta. Kui tegemist on triibuliste lehtedega tups-rohtliiliaga, siis tuleks taimele leida valge kasvukoht. Liialt pimedas kasvukohas kipub taim kiiresti välja venima ning triibuliste lehtedega taim kaotab triibud. Taime tuleb hoida otsese ereda lõunapäikese eest.

Temperatuur ja õhuniiskus:

Tups-rohtliilia vajab kasvamiseks keskmist temperatuuri. Sobivaimaks temperatuuriks on 15-22 kraadi. Suvel hoida soojemas, talvel jahedamas. Mitte lasta temperatuuril langeda alla 7 kraadi.

Ehkki taim saab hakkama ka kuivas õhus, vajab ta tegelikult õhuniiskust, mistõttu võiks taime tihti leige veega piserdada. Vähese õhuniiskuse tunnuseks on lehetippude kuivamine.

Kastmine:

Tups-rohtliilia vajab suvel rikkalikku kastmist, talvel kasta vähem (sõltuvalt ruumi temperatuurist). Enne järgmist kastmiskorda lasta mullal veidi taheneda. Vältima peaks taime ülekastmist, sest mulla liigniiskus võib välja viia juurte mädanemiseni. Ehkki taim vajab rikkalikku kastmist, peab ta vastu ka siis, kui on mõneks ajaks kuivale jäänud, sest taim varub vett oma lihakatesse juurtesse.

Üleliigne kastmisvesi tuleks potialuselt ära kallata.

Väetamine:

Tups-rohtliiliat tuleks väetada kasvuperioodil (kevadest sügiseni) 1-2 korda kuus rohelistele taimedele mõeldud väetisega. Talveperioodil mitte väetada.

Paljundamine

Paljundada saab taime õievartele tekkivate tütartaimedega, mis juurduvad kergesti. Ka võib taime paljundada puhma jagamise teel.

Tütartaimede paremaks juurdumiseks võib neid enne mulda istutamist mõnda aega vees hoida.

Ümberistutamine

Tups-rohtliilia tuleks ümberistutada igal kevadel. Muld valida taimele vett läbilaskev ja toitaineterikas. Pott valida taimele mõõduka suurusega. Liialt kitsas potis võivad taime lehed kolletuma hakata.

Mitte istutada ühte potti kirjulehelist ja roheliste lehtedega taime, kuna roheliste lehtedega taim tõrjub kirjulehelise taime välja.