Paljud inimesed on hädas külmetavate käte-jalgadega, eriti külmal ja niiskel ajal, aga mõnikord isegi suveperioodil. Enamasti näitab see kehvapoolset verevarustust. Sellise probleemi korral võib abi olla toidureþiimi muutmisest.

Külmal ajal vajab inimene rohkem kaloreid, eelistada tuleks kuuma toitu. Köögiviljad, pudrud, kana- ja lambaliha annavad rohkem sooja. “Kuumad” toiduained on liha, kala, pähklid, kartul, juust, kõrvits, kuivatatud aprikoosid, banaanid, viinamarjad. Soojatunde tekitavad kuum tee, ingver, kaneel, karri, pipar, tüümian, küüslauk. Alkohol annab sooja vaid lühikeseks ajaks, hiljem kaotab organism soojust mitu korda kiiremini.

Ka kohv on kehv soojaandja, parem on taimetee või kakao. Külmal ajal on soojendab must tee paremini kui roheline tee. Hea soojendava joogi saab, kui lisada klaasitäiele õunamahlale pool teelusikatäit kaneeli, ajada keema ja juua ära.

Külmal niiskel ajal peaks riietuma vastavalt, kasutama termopesu, kandma mütsi, salli, kindaid ja võimalusel ka villaseid sokke. Kihiline riietus annab rohkem sooja. Talvisel perioodil on vaja rohkem magada, sest külmaga kulutab organism rohkem energiat ja uni aitab seda taastada. Enne külmal ajal kodust väjumist võiks käsi-jalgu masseerida, et veri paremini liiguks. Võib kasutada eeterlikke õlisid või kreeme masseerimisel ja võib määrida tüümiani või nelgiõliga küünarnukke.

Kui jalad õhtul külmetavad ja see segab uinumist, võib teha kükke, masseerida jalgu, määrida varvaste vahele mingit soojendavat salvi (näiteks Vietnami salvi) ja võib jalga tõmmata soojad (villased) sokid. Võib teha õhtuti sooja jalavanni, pärast kuivatada jalad hoolikalt, kreemitada ja panna soojad sokid jalga. Abi on sellestki kui enne magamaminekut määrida taldu, varbaid ja varbavahesid rasvase kreemiga ja panna jalga pehmed soojad sokid. Ka hanerasvaga määrimisest võib olla abi. Jalgade ja käte verevarustust parandavad kontrastvannid. Hoitakse käsi või jalgu vaheldumisi paar minutit soojas ja paar minutit jääkülmas vees. Seda tuleb teha mitu korda ja pärast hõõruda soojendava salviga või lihtsalt rasvase toitekreemiga. Jalgu võib masseerida ka pehme harjaga ringikujuliste liigutustega. Seda tehakse, kuni nahk hakkab punetama. Pärast massaaþi määrida jalgu toitekreemi või kehaõliga. Jalgade ja käte verevarustust parandavad ka võimlemisharjutused, seejuures on vaja ka sõrmi ning varbaid liigutada. Duši all käies võiks kasutada vaheldumisi külma ja kuuma vee all olemist, mis kogu kehas vereringet parandab. Keha vereringet aitab parandada ka see, kui ennast iga päev piisavalt liigutatakse.

Üks oluline külmatunde tekitaja on stress. Stress põhjustab vere äravoolu jäsemetest ajju. Kui külm ja stress langevad samale ajale, on asi veel halvem. Soojatunnet aitab saavutada, kui pingutada kõiki lihaseid lühikeseks ajaks ja siis lõdvestuda. Seda võib korrata, kuni veri paremini liikuma hakkab. Külmaga väljas olles tuleks hingata pinnapealselt ja aeglaselt, see aitab kehal kohaneda külma ilmaga. Võib proovida hingata ka ühe ninasõõrmega sisse, teist käega kinni hoides ja teise kaudu välja ning siis vastupidi.

Kui külmal ajal õues viibides on külm päriselt kätele või jalgadele liiga teinud, siis võib koduseks raviks kasutada kuuseokka- või tammekoorevett. Kuuseokkaid keedetakse vees kuni tund aega ja tammekoort seni, kuni tekkib tumepruun vedelik. Käsi või jalgu leotatakse selles vees 3-4 korda päevas, korraga veerand tundi.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.