Inimesed seostavad stressi kiirustamisega, närvilise olekuga, pideva muretsemisega, töö- ja olmeprobleemidega. Kõike peab jõudma ja hästi. Stressi tekitab iga järsk elumuutus (kolimine, abiellumine, töökoha muutus, laste lahkumine kodust). Stress ei ole lihtne mõiste ja selle mõõtmine on veelgi keerulisem. Stressitekitajaid on nii tervislikke kui ebatervislikke, nii psüühilisi kui füüsilisi. Stressiületussüsteem ergutab suure stressi korral maksa kasutama glükoosivarusid, mis tõstab rasvhapete sisaldust veres, liiga palju eritub kortisooli, mis mõjub südamele ja veresoonkonnale. Pikaajalise stressi tulemus on depressioon, mis on juba tõsine haigus. Depressiooni tekitavad veel kilpnäärme alatalitlus, madal veresuhkru tase, ärritatud soole sündroom, allergiad, hallitusseened, vähene D-vitamiini tase, liiga madal või liiga kõrge kolesteroolitase, rasvumine. Kiirtoidu sööjatel on 50% suurem tõenäosus depressiooni kogeda.

Järgnevalt mõned strateegiad stressi ületamiseks:

TOITUMINE

Uuringud on tõestanud, et meeleolu (ka ajutegevust ja mälu) saab parandada, kui pöörata tähelepanu sooletrakti tervisele. Kõige tähtsam on B12 vitamiin tervise stabiliseerimisel, aga veel tähtsam on magneesium. Magneesium aktiveerib lihaseid ja närve, osaleb seedimises, vähendab depressiooni ja ärevust, väldib trombide teket, annab energiat, aitab organismi puhastada mürkidest (ka raskemetallidest), kaitseb luid ja hambaid, vähendab peavalu ja migreeni, väldib menstruatsioonieelset sündroomi, soodustab paremat und, leevendab uneapnoed, tugevdab neerude, soolte ja maksa tervist. Depressioonile kalduvatel inimestel on vaja vähendada piima- ja nisutoodete tarbimisest. Piima- ja nisutoodete rohke tarbimine võib pärssida mikroelementide imendumist. Rohkelt tuleks tarbida puu- ja köögivilju, kala, kaunvilju, täisteratooteid, kana- ja kalkuniliha, mune, päevalille-, seesami- ja kõrvitsaseemneid, oliivõli. Toidust tuleks välja jätta kõik rafineeritud tooted, kuna transrasvad soodustavad põletikke. Suhkru liigne tarbimine tekitab magusasõltuvust, insuliiniresidentsust ja suurendab kehakaalu. Parem on tarbida liitsüsivesikuid nagu kaerahelbed, pruun riis, kinoa, läätsed, põldoad, täisterapastad, juurviljad, banaanid, datlid, pähklid, hummus. Toidulisandina aitavad depressiooni vältida D3 vitamiin, foolhape, tsink, C-vitamiin, B-grupi vitamiinid. Meelelolu tase sõltub just mikroelementidest, mistõttu võiks vahel selle taset kontrollida perearsti juures. Oluline on pidevalt jälgida soolestiku tervist. Ka suur ülekaal on üks stressi ja depressiooni põhjuseid, samuti pidev kõhukinnisuse probleem. Söömine koos pere ja sõpradega mõjub hästi.

PIISAV PUHKAMINE JA HEA UNI

Et rakud saaksid taastuda, vajab inimene rahulikku und 6-8 tundi. Unerütm on igaühel erinev. Loomulike biorütmide järgimine aitab end tasakaalus hoida. Biorütmide häireid tekitavad ebapiisav uni, ülemäära pikk kokkupuude arvuti, mobiiltelefoni ja teleri ekraaniga. Und soodustab kehale füüsilise koormuse andmine, aga vaimne ülepinge ei lase uinuda. Liiga vähene uni mõjutab organismi tervikuna ja põhjustab ka ülesöömist. Ebapiisava une tõttu söövad inimesed tavaliselt rohkem. Kui ööuni jääb napiks, aitab väike päevane uinak seda puudujääki parandada.

RAVIMITE TARBIMINE VAID VAJADUSEL

Retseptiravimid mõjutavad sageli maksa ja neerude tööd ning otseselt hormoonide eritumist. Ka liigne alkoholitarbimine koormab maksa ja vähendab organismi võimet toota ja säilitada erinevaid olulisi hormoone (östrogeen, testosteroon). Antidepressandid tekitavad sõltuvust ja nendest loobumisel võib madalseis olla veelgi suurem.

IGAL VÕIMALUSEL VÄLTIDA KOKKUPUUDET MÜRKIDEGA

Vältida tuleks plastmassnõusid ja plastmassist säilitusnõusid (sisaldavad BPA-d), milles leidub mürgiseid ühendeid. Ka taimekaitsevahendid, konservandid, loomses toidus sisalduvad kasvuhormoonid mõjuvad kehale halvasti. Pole hea liiga palju süüa grillitud või kõrgel temperatuuril praetud liha, milles tekivad vähkitekitavad ained. Puuviljamaitselistele jookidele ja limonaadidele lisatakse broomiga töödeldud taimeõli, mis soodustab närvisüsteemi- ja käitumishäireid. Kunstlikud toiduvärvid soodustavad tähelepanu puudulikkust ja hüperaktiivsust, mistõttu maiustustest pole hea valida liiga eredavärvilisi. Ka liiga rammusates ja rasvarikastes toitudes on palju doksiine (kiirtoit, korduvkasutatud õli jne.). Mürkidest puhastuda aitab puhas taimetoit, eriti ristõielised (brokoli, peakapsas, lillkapsas, vesikress jt.). Ka rohevetikad, spiruliina, koriander, seleen, kiudained (näiteks kliid, koorega puu- ja köögiviljad), roheline tee, looduslikud ravimteed (näiteks nõges, võilill, nurmenukk) puhastavad organismi. Sooletrakti tervendamine, maksa talitluse toetamine, värskelt pressitud naturaalsed kodused suhkruta mahlad, immuunsüsteemi tugevdamine, elektroonika läbimõeldud kasutamine, saaste vähendamine kodus on samuti vajalik. Suhkru- ja rasvaasendajad on kehale pigem ohtlikud. Puhas vesi aitab varustada rakke vedelikuga, väljutada mittevajalikke ühendeid, vältida kõhukinnisust. Vett on kasulik juua igal hommikul, ülejäänud ajal peab see olema kättesaadav. Ka saun ja spaaprotseduurid aitavad lõõgastuda ning mürke väljutada.

EMOTSIONAALSE SÖÖMISE VÄLTIMINE

Toit on inimesele kõige lihtsamini kättesaadav nauding. Pidev näksimine võib olla füsioloogiline vajadus, halva tuju korral inimene hellitab ennast näkside, kookide, ðokolaadi, veini või krõpsudega, mis tõstab kehakaalu, mis omakorda suurendab stressi. Enda tunnete regulaarne teadvustamine aitab seda vältida.

REGULAARNE TEGELEMINE TASAKAALUSTAVATE HARJUTUSTEGA

Hingamisharjutused, jooga, kehalised harjutused, ujumine, jalutamine, meelepärased loovad tegevused, tervisesport jt. meeldivad tegevused aitavad tasakaalus püsida.

LOOMULIK VALGUS

Päikesevaesel ajal on stressi ja depressiooni rohkem. Aju saab informatsiooni valguse kohta silmade abil. Valgus lülitab sisse keha hormonaalse tegevuse. Väheses valguses ja pimedal ajal toodab käbinääre melatoniini, mis põhjustab loidust, unisust, tujutust või isegi agressiivsust. Kui valgust on palju, tunneb inimene end reipana, heledas valguses toodab organism rõõmuhormooni serotoniini, mis muudabki erksaks, reipaks ja rõõmsaks. Sügisese masenduse põhjuseks on valguse vähesus, mistõttu võib abi olla valgusteraapiast. Kevadise masenduse põhjuseks on aga vitamiinide ja mineraalide puudus, keha on väsinud ja kurnatud talvisest stressist. Aastaaegade muutumisest tingitud meeleolukõikumised mõjutavad umbes 10% inimestest drastilisemalt, mistõttu ohustab neid masendus rohkem. Tasub teada ka seda, et lõbusatel inimestel on kõrgem kolesteroolitase ja neid ohustavad südame- ning veresoonkonnahaigused rohkem. Valguse puudumisest tingitud masendus ohustab rohkem naisi, eriti üle 30-seid naisi ja rohkem mõjutab ka alkohoolikuid ning sõltlasi. Kunstlik valgus ei ole sama toimega, kui päikesevalgus (eriti päevavalguslambid ei mõju hästi). Kunstlik valgus peaks olema võimalikult sarnane looduslikule. Psüühikale mõjub hästi elav tuli (kaminatuli, küünlavalgus, lõkketule valgus, põleva ahjutule ees istumine). Oluline on iga päev liikuda õues vähemalt pool tundi ja seda iga ilmaga.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.