Igaüks elab oma sisemise kella järgi. Mida paremini oma sisemist rütmi tunnetatakse, seda paremini suudetakse aega kasutada. See rütm on erinev õhtuse ja hommikuse eluviisiga inimestel. Inimesed, kes on õhtuse eluviisiga, on päeva esimesel poolel väiksema töövõimega ja vastupidi, mida kindlasti tuleks ka aja planeerimisel arvestada.

Aja pärast on inimesel kaks põhilist muret, kas seda on liiga napilt või seda on tarbetult palju. Ajapuuduse käes kannatavad eriti tööl käivad perekonnainimesed. Pereinimesed on harjunud seadma tegevusi tähtsuse järjekorda, seejuures enda jaoks on aega kõige viimases järjekorras. Töö tegemiseks kasutatav aeg on viimase saja aasta jooksul küll vähenenud, aga ometi on elutempo tänapäeval palju kiirem.

Esimene ja peamine ajapuuduse põhjus on mõttemallid. Tegemata tööde koorem ei anna asu ei tööl ega kodus. Pidev kiirustamine annab inimesele tunde, et ta on väga vajalik, aga kui tervis ületöötamisest üles ütleb, siis saadakse aru, et see polegi nii.

Teine põhjus on liiga kergekäelised lubadused. Töö, pere, sõbrad ja tuttavad nõuavad oma osa igasuguste kohustuste näol. Kolmas ja peamine põhjus on aja mõtlematu kasutamine ehk “ajaraiskamine”. See tuleneb puudulikust planeerimisoskusest, halvast tööde planeerimisest, liigsest infotulvast, oskamatusest öelda “ei” ja aega raiskavatest inimestest. On olemas terve hulk inimesi, kes suurima heameelega teiste aega raiskavad. “Ajavargust” põhjustab pidev edasilükkamine, viivitamine, vähene enesedistsipliin, tööde tegemisel liigne kiirustamine, mis palju vigu tekitab, mille tõttu tuleb töid ümber teha. “Ajavargad” on ka suhtlusportaalid, liiga pikad ja sisutühjad koosolekud, igasugune sisutühi suhtlemine ja enda ärakasutada laskmine.

Et aega pidevalt ei napiks, tuleb asjad elus panna tähtsuse järjekorda. Paindlik nädala ja päeva kavandamine aitab aega kokku hoida. Alati on mõistlik jätta ka tiheda tegevuskava puhul teatud ajavaru ootamatute olukordade jaoks ja kasulik on oma ajataju arendada. Ajataju aitab mõista, millal on mõistlik aeg maha võtta ja millal täistuuridel tegutseda. Ajataju muutub paremaks, kui loobuda kella vaatamisest vähemalt kodus ja puhkeajal.

Veel paar sajandit tagasi elasid inimesed looduse rütmide järgi, mille määrasid looduse muutumine aastaaegade vaheldumisel ja päikese liikumine, aga ka kuu faaside vaheldumine. On väga vajalik olla mõnikord ilma mingi tegevuseta, aeglustada elutempot, süüvida iseendasse või lihtsalt nautida looduse rütme. See aitab end tasakaalu tagasi viia ja annab lõppkokkuvõttes aega juurde. Elu koosneb hetkedest ja on õnnelikud need inimesed, kes suudavad kasutada ja nautida ka antud ajahetke, ega nuta taga möödunut või unista kogu aeg tulevikust. Elada ei saa minevikus ega ka tulevikus, elada tuleb nüüd ja praegu, mis on meie ainuke tõeline aeg.

Töö tegemisel pole tähtis mitte see, mida tehakse, vaid see, kuidas seda tehakse. Ükskõik missugune “hambad ristis” tehtud vastumeelne töö võib olla aja ja ka enda kulutamine. Vahetevahel on spontaansus väga hea, sest aitab rutiinist välja tuua, mis töövõimet tunduvalt parandab. Kui töö ei meeldi, siis tuleks leida kompensatsiooniks meeldiv hobi või suhtlusring, tegelda selliste asjadega, mis meeldivad.

Järgevalt mõned võtted aja paremaks kasutamiseks

1. Tuleks võtta igal hommikul veerand tundi aega, et läbi mõelda päeva tegevused. Rohke töö perioodil võib lausa nimekirja teha, alustades tähtsamatest asjadest. Päeva planeerimine annab aega juurde ja asjad on kontrolli all, miski ei kasva üle pea.

2. Tuleks hoolitseda selle eest, et vähemalt pool päevast oleks täidetud vajalike ja planeeritud töödega. Pool ajast tuleks iseenda jaoks jätta: pausideks, puhkuseks, hobidega tegelemiseks, sest väsinud olekus ei ole ükski töö efektiivne.

3. Päevaplaan ei tohiks olla liiga range, ruumi tuleb jätta ootamatuteks olukordadeks, igasuguste tööde tegemisel tuleks arvestada mõningase varuajaga.

4. Tööd ja tegemised tuleb seada tähtsuse järjekorda, aeganõudvad, seejuures vähetähtsad võivad nõuda kõige rohkem aega. Aega ja energiat tuleks kulutada eelkõige kõige olulisematele asjadele.

5. Tuleks õppida ütlema “ei”. Kui mingid lisatööd ja tegevused ajakavasse ei mahu või olulisi tegemisi segavad, siis tulebki öelda “ei”. “Ei” on õigus öelda ka siis, kui pakutud lisatöö või tegevus ei paku huvi, vaid lihtsalt kulutab aega.

6. Võib ka pereliikmete abi kasutada, mõne töö saab ka teistele delegeerida.

7. Kiirustamisel kannatab kvaliteet ja sageli tuleb ümber teha, mis kulutab rohkem aega. Kohe korralikult tehes hoiab aega kokku.

8. Keerukad ja aeganõudvad ülesanded on mõistlik jaotada väikesteks osadeks-etappideks ja käsitseda eraldi. Nii saab raske ülesande paremini ajakavasse mahutada ja töö ei tundu nii raske.

9. Algajale on kasulik päeviku pidamine, et ajakasutust paremini planeerima õppida, nii saab selgeks palju millekski aega kulub. Sellist päevikut võib pidada 3-7 päeva, kuni selgub, kui palju aega tühja-tähja peale raisku läheb.

10. Kõrvalekaldumine raiskab aega. Töö tegemise ajal on mõistlik sulgeda suhtlusportaalid, sotsiaalvõrgustikud, segavad faktorid, ka telefon võiks olla hääletu peal. Igale saabuvale kõnele või sõnumile ei pea kohe reageerima. Selline tegevus viib mõtted mujale ja keskenduda on raske.

11. Töövõime säilimiseks on vaja korralikult välja puhata, tervislikult toituda, ennast liigutada, sest tervislik eluviis ja hea enesetunne suurendab keskendumisvõimet, mis omakorda muudab töötegemise efektiivsemaks.

12. Ajamajandust on kasulik õppida, nõuandeid leiab nii veebist kui raamatutest. On ka koolitusi ja kursusi antud teemal. Mõne sellise võiks lausa töökohta tellida.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.