1. Suvine päike suurendab mõneks kuuks D-vitamiini sisaldust veres. Meie kliimavöötmes moodustub D-vitamiini keskpäeval päikesepaistelise ilmaga poole tunniga piisav kogus, paraku päikesekaitsekreemid takistavad selle tekkimist. Kui inimene viibib päikese käes, muundab tema nahk UVB kiirguse D3 vitamiiniks, mis siirdub kõigepealt maksa ja siis mujale organismi. Päevitusel tuleb lasta aeglaselt tekkida, et ei kõrvetaks nahka ja kaitsekreeme tuleks kasutada vaid siis, kui nahk hakkab punetama. Päevitamist, kui ainsat melanoomi tekkimise põhjust, on suudetud vaid 10% juhtudest tõestada. Nahavähi tekkepõhjuseid on rohkem, näiteks rasvumine, vähene liikumine, kiirtoit, transrasvad, alkoholi liigne tarbimine, solaariumid jt. Melanoom avastatakse kõige sagedamini meestel seljal ja naistel reitel ning mustanahalistel inimestele talla all. Päikeserohketes maades saadakse 90% kehale vajalikku D-vitamiini päikese kaudu. Põhjapoolsetel aladel päikesevalgust aga napib, mistõttu on võimalikult palju vaja värskes õhus ja päikese käes viibida. Põhjamaades tuleks süüa rohkesti rasvast kala (lõhe, räim, siig) ja ka munakollases ning täispiimas on seda vitamiini.

2. Geenid mõjutavad D-vitamiini vajadust, sest need mõjutavad D-vitamiini moodustumist nahas ja transportvalkude võimet seda siduda. D-vitamiini vajadus on väga individuaalne. Oma D-vitamiini kogust veres peaks teadma, mistõttu seda peaks aastas vähemalt korra kontrollima, et võtta vajadusel lisaks. Soovitatakse alates kuuendast elukuust ja peale 60-ndat eluaastat suuremates kogustes.

3. D-vitamiini mürgitus (ületarbimine) on väga harv ja võib juhtuda vaid toidulisandite liigsel manustamisel. See võib erandjuhtudel põhjustada kaltsiumisisalduse suurenemist, kõhuhädasid, südame rütmihäireid ja neerupuudulikkust. Toiduga pole võimalik liiga palju D-vitamiini tarbida ja päevitades ei teki nahas seda ülearu. Meie laiuskraadil on D-vitamiini lisaks vaja tarbida pimedamal ajal oktoobrist aprillini (umbes 6 kuud). Eakatel inimestel soovitatakse isegi vihmastel suvedel tarbida ja kindlasti on vaja ka mõõta D-vitamiini sisaldust veres. Iga kolmas meie laiuskraadil elav inimene kannatab selle puuduse käes, vanurid ja lapsed rohkem ja ka naised rohkem kui mehed. Päikese käes viibides kogub inimene poole tunniga piisavalt. Suuremaid annuseid vajavad ülekaalulised, tumedanahalised, taimetoitlased. Tume nahk korjab vähem D-vitamiini ja ülekaalulistel imab rasv selle endasse.

4. D-vitamiini puudust ei tunnetata, sest see ei pärsi mingil moel enesetunnet. Äärmise puuduse korral võib tunda anda vaid väsimuse, veidrate valude või stressi näol. Ka lihasnõrkus, unisus, nukrameelsus, valutundlikkus, mikrotraumad, luumurrud, kõrgenenud vererõhk, tujukus, ärritumine, langenud kehaline vastupidavus võivad sellele viidata. D-vitamiin hoiab korras luude kaltsiumi ja fosfori sisalduse, mistõttu aitab ennetada luumurdusid, tugevdab immuunsüsteemi, aitab haiguste perioodil tervena püsida.

5. Piisava D-vitamiini tasemega inimesed haigestuvad harvemini akuutsetesse hingamisteede haigustesse ja grippi, neil on parem immuunsüsteemi talitlus, mis aitab vältida onkoloogilisi haigusi ning mõjutab psüühilist tervist. Tase peaks olema veres 45-55 ng/ml. Kui tase veres ei ole teada, peaks kasutama profülaktilist annust. Kui ei ole piisav, peaks võtma 70-80 RÜ (rahvusvahelist ühikut) ühe kilo kehakaalu kohta. NB! D-vitamiini sünteesib nahk vaid juhul, kui ei kasutata päikesekaitsekreemi. Suvel kogutud D-vitamiini säilitab keha 2-3 kuud. Põhjamaades on 80-90 % elanikonnast madala või puuduliku D-vitamiini tasemega ja seda ei korva isegi kilode viisi lõhe söömine. Ilma D-vitamiinita ei omasta keha aga ka kaltsiumi piisavalt tõhusalt.

6. Suuri D-vitamiini koguseid võetakse kuurina (2-3 kuud), kui arst on määranud suurema annuse. Päikesevitamiin D3 on toidulisand, mistõttu selle tarbimine ei kujuta ohtu. Toiduga saab D-vitamiini piiratult, peamised allikad on kalatooted (eriti tursamaks), munad ja täispiim. Kunstlikult rikastatatud piimatooted võivad samuti abiks olla. Pimedamal ajal on soovitatav toidulisandina kasutada D3-e. D-vitamiin ei ole tegelikult vitamiin, vaid mitmekülgset toimet omav hormoon, mida organismis töödeldakse maksas või neerudes ja see on elutähtis.

7. Piisav vere D-vitamiini sisaldus on 75-125 nmol/l (aastaringselt umbes 75). On siiski müüt, et kõik täisealised peavad D-vitamiini toidulisandina tarbima, tarbimisvajadus oleneb ikka D-vitamiini sisaldusest veres. Kui see on piisav, pole tervel ja tugeval inimesel selleks vajadust. Uuringud ei ole suurte D-vitamiini koguste vajalikkust tõestanud. Kuna meie laiuskraadil on aga päikest vähe, siis oleks mõistlik paar korda aastas mõõta D-vitamiini taset veres, eriti kui mõned tervisenäitajad viitavad selle puudusele.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.