Teadagi ohustavad südant kõige rohkem suitsetamine, kolesteroolisisaldus veres, kõrge vererõhk, suhkrutõbi ja geneetiline soodumus. Aga suur osa on ka stressil, depressioonil ja sotsiaalsel staatusel. Arvukad uurimused näitavad, et viha- ja raevuhood suurendavad südame isheemiatõve ohtu, samuti liigne testosteroon ja ründav käitumine, suurem kehamassiindeks ja väiksem hea kolesterooli tase. Eriti tööstress ja depressioon on suured riskitegurid.

Teadlased on teinud kindlaks, et positiivse meelelaadiga inimesed kannatavad poole harvemini veresoonkonna ja südamehaiguste käes ning elavad pessimistidest kauem ilmselt seetõttu, et liiguvad rohkem ja taluvad paremini elu jooksul ette tulevat ebaõnne.

Optimism tähendab julget ja rõõmsat maailmakäsitlust ja usku endasse (sõnaraamatu järgi). Optimist aktsepteerib saatuselööke ja võtab neist õpetliku kogemuse ega jää sellesse kui püsivasse kinni, vaid püüab nii palju kui võimalik olukorda parandada. Piibliski on kirjas, et viletsal on kõik päevad pahad, aga rõõmsal alati pidu.

Et optimismi säilitada, peaks vältima virinaid ja pahatahtlikke inimesi enda läheduses, kes kulutavad meie aega ja energiat, midagi positiivset vastu andmata. Igas päevas peaks leidma midagi head, ka imepisikesed “rõõmukillud” on võimalik “üles korjata”. Inimesed, kes säilitavad igas olukorras oma rõõmsa meele, haigestuvad harvemini (ka südamehaigustesse). Samas ei ole südamele hea igasugune ülevoolav eufooria või ainult välispidine rõõm seesmise ärevuse ja rahutuse varjamiseks, hoopis halvasti mõjutab organismi aga kahjurõõm. Tervisele mõjub hästi ikka ehe ja aus rõõm ja südamest tulev naer.

Õnnelikud on inimesed, kes iseendagi üle naerda suudavad. Tegelikkuses on just sisemine rahu see, mis aitab vältida ärritumist pisiasjade tõttu ja närvisüsteemi säästa. Miski ei mõju südamele nii halvasti kui pidev vihastamine, ärritumine, solvumised ja kurbus. Positiivsed emotsioonid mõjutavad meie organismi tervise seisukohalt võttes rohkem kui arvame ja tugevdavad inimese immuunsussüsteemi. Inimesed, kes elus rohkem rõõmu kogevad, ei lange nii kergesti depressiooni, mis immuunsussüsteemi nõrgendab. Ka isetu armastuse ja hoolivuse jagamine ja vastuvõtmine on tervisele hea, mistõttu ilmselt ongi lemmikloomade omanikud parema tervisega.

Kui inimene suudab iseenda eest hoolt kanda ja ennast armastada, siis suudab ta ka teiste suhtes hoolivust üles näidata. Õnn on paraku aga üks kapriisne tegelane ja teda leida ja hoida on väga raske.

Inimene elab pidevalt kaduvikku libisevates hetkedes ja ei mõista, et tõeline õnn on neid hetki üle elada. Läbi tuleks elada aga seejuures ka kõik enda vead ja eluraskused ning õppida neist siin ja praegu. Minevik on lõplikult möödas, tulevik aga on midagi täiesti ennustamatut, mistõttu inimene ei peaks kogu aeg kahetsema minevikus tehtud vigu ja mõtlema ainult tuleviku peale, jättes praeguse hetke elamata. Kõige suuremad südame kahjustajad on tänapäeval tööstress, pikaajaline närvipinge, laenukoormad, tähtajad ja liigne kiirustamine, tõelise läheduse puudumine. Inimene teeb kogu aeg tööd, aga tunneb ikka, et kuskile ei jõua.

Südamele mõjub halvasti ka pidevalt irisev (elu)kaaslane. Nõrkade hingeliste seostega peredes esineb südamehaigusi 2-3 korda rohkem. Harmoonilised peresuhted kaitsevad südant. Pidev viibimine müras ja lärmis kahjustab samuti südant (naistel rohkem kui meestel). Ka migreenihaiged on riskigrupp.

Südame heaks:

– tuleks süüa südamesõbralikke toite (marjad, puuviljad, täisteratooted, köögiviljad, kala, piimatooted) ja hoida kaal normis

– liikuda iga päev kasvõi natukene (minna trepist üles jalgsi, tulla bussist paar peatust varem maha, käia metsas jalutamas…)

– jätta maha suitsetamine

– alkoholiga mitte liialdada (1x nädalas mõõdukalt tarbimine ei kahjusta)

– mõõta vererõhku ja teha kindlaks oma vereväärtused, et riskiohtu vähendada

– vältida nii palju kui võimalik pahatahtlikke ja virisevaid inimesi

– ÕPPIDA LÕÕGASTUMA JA TUNDA RÕÕMU PISIASJADEST IGA PÄEV

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.