Päevast päeva puhkuse ja lõõgastuseta töötamine hakkab lõpuks tervisele halvasti mõjuma, mõjub halvasti ka suhetele ja pereelule. Inimene rabab tööd teha oma une ja puhkuse arvelt, unustab ära oma lähedased ega hooli millestki muust, isegi mitte oma tervisest. Sageli ei too see isegi raha piisavalt sisse.
Tasuks jälgida loomi ja lapsi, loomad ei sebi mõttetult ja säästavad ennast ning väikesed lapsed puhkavad kui on väsinud. Emotsionaalse intelligentsuse teooria looja Daniel Goleman on tõestanud, et tehnilised oskused ja koolis omandatud teadmised ei tee veel kellestki edukat töötajat. Edukaks tööks on vajalik võime mõista iseenda ja teiste tundeid. Motiveerimisoskus, emotsioonide talitsemine ja juhtimine suhetes aitavad tööd teha pühendumisega, mitte “hambad ristis”. Igasugune kutsetöö eeldab enamasti ka meeskonnatööd, üksi tööd murdes midagi suurt on raske saavutada.
Paljud inimesed arvavad, et nad on oma töökohal asendamatud, aga nii tegelikult ei ole. Kui inimesel tervis ületöötamise tõttu üles ütleb, siis enamasti leitakse uus töötaja asemele üsna kiiresti. Eriti oma ettevõtte loonud inimesed töötavad 24/7, lootes et küll kunagi on vahendeid ja võimalusi puhkamiseks rohkem. Enamasti see lootus ei täitu, sest ettevõtte edenedes kasvavad ka kohustused. Kui ei suudeta neid teistele delegeerida, ei usaldata teisi, siis “orav-rattas” olemine jätkub. Kui juht on väsinud, siis ei edene ka firma.
Üleväsimus muudab närviliseks, pärsib mõtlemisvõimet ja tekitab terviseprobleeme. Paljud põgenevad tööle koduste pingete eest, aga sellega ei lahenda neid. Just isad ja mehed kipuvad kodus olema töö tõttu liiga vähe, naised ja emad võtavad pigem tööpinged koju kaasa. Mõlemad variandid on omamoodi halvad. Üks tubli ja tark töötegija armastab oma tööd, aga armastab ka ennast ja oskab end vajaduse korral ka säästa. Abi on heast eneseregulatsioonivõimest, mis aitab ennast kehtestada, olukorda tööl valitseda ja kontrollida. Vihased töörabajad on suured enesehävitajad ja nad mõjuvad ka teistele halvasti.
Kohanemisvõime ja paindlikkus on väga olulised omadused, sest eneseregulatsioon ei toimi iseeneslikult. Et seda toimima saada, ongi vaja alati puhata pärast pingelist tööd. Tark töötaja ei rabele ega “tapa” ennast tööga, vaid kasutab oma energiat mõistlikult ja oskab seda ka taastada. Sageli on töönarkomaanidel lisaks veel muid sõltuvusi. Mõni rabab kodus edasi, mõni maandab end alkoholiga, mõni sööb üle, mõni tarbib antidepressante, mõni armastab ekstreemseid meelelahutusi – aga see kõik ei aita ületööst tekkinud vaimsest või füüsilisest väsimusest vabaneda. Suure viha ja töörabamisega rajatud koduski pole hea elada, kui sinna pole pandud armastuse energiat, vaid tööd on tehtud vägisi ja heade suhete arvelt.
Töönarkomaane on sama raske ravida kui tõelisi narkomaane. Sageli lõpeb nende elutee enneaegselt mõne äkktõve või üleväsimusest tingitud õnnetuse tõttu. Abi on sellest, kui suudetakse leida mingi kompenseeriv hobi või tegevus. Füüsilist väsimust saab maandada vaimsete tegevustega ja vaimset väsimust liikumise ning füüsilise tegevusega. Kes ei suuda aega maha võtta, peaks puhkamiseks sõitma kaugele, hoopis teise keskkonda, et saaks unustada tööga seotud mured. Pidevast tööst ja sundmõtetest aitavad vabaneda ka meeldivad harrastused, tervisesport, perega koos olemine, käsitöö, aias töötamine, loomingulised tegevused, matkamine, vahetu kontakt loodusega. Kõik tegevused, mis inimesele meeldivad ja aitavad aja maha võtta, on abiks. Alustada võiks rahulikust rütmisest hingamisest, et sundmõtted ei takistaks selget mõtlemist. Töönarkomaani saab ravida vaid puhkus.
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.
