Inimene, nagu iga teinegi elusolend, saab oma bioenergiat ning tervist mõjutada toitumise, hingamise, liikumise ja õige mõtlemisega. See on nii olnud aegade algusest. Tänapäeva elukeskkond on kahjulik, toit pole enam täisväärtuslik, puhast õhku suurlinnades napib, info üleküllus saastab mõttemaailma. Iseenda tervise hoidmine on aina olulisem ja tegelikult ka raskem.
Et tugevdada oma immuunsüsteemi, on vajalik vältida stressi. Täielikult vältida pole tänapäeval võimalik, saab vaid pingeid maandada ja otsida võimalusi lõõgastumiseks ning enda tasakaalu viimiseks. Hea tervise säilitamiseks on vaja puhast õhku hingamiseks, puhast vett joomiseks, täisväärtuslikku toitu söömiseks ja on vaja piisavalt palju ennast liigutada. Mugav elu võõrutab liikumisest, närviliselt kiire elutempo ja nutiseadmete üleküllus võtavad rahuliku une. Inimkeha küll kohaneb ja suudab toime tulla ka ekstreemsetes tingimustes, aga keha vastupanuvõime nõrgeneb.
Meditatiivne eluviis ja looduslähedane elu aitavad tervena püsida, aga kuidas seda endale tänapäeval võimaldada? Vananedes muutub inimese vastupanuvõime märgatavalt väiksemaks ja tervis paratamatult halveneb. Tark jälgib asjade loomulikku kulgu, kui muutused toimuvad järkjärgult, jõuab keha nendega harjuda. Avatud rahulik meel aitab toime tulla. Liigne luksus, keerukus ja ülevoolavad emotsioonid (olgu head või halvad) viivad tasakaalust välja. Tasakaalukeskmest väljas olles kulutatakse eluenergiat liiga palju, seda ei ole ühelgi inimesel lõputult palju kulutamiseks, ühel hetkel see saab lihtsalt otsa. Tark ei näljuta end ega söö liiga palju, ta suudab olla kõiges mõõdukas, mis aitab bioenergiat säästa. Kui miski hakkab vastu, siis ei peaks seda tegema. See säästab eluenergiat ja nooruslikkust, kui ennast ribadeks ei kuluta.
Kui vaim ja meeled on virged, siis suudetakse tabada õiget hetke, mis aitab samuti eluenergiat säästa. Looduses viibimine, kaunid elamused, loominguline tegevus, suhtlemine meeldivate inimestega aitab energiataset tõsta. Ärritumine, hirm, vihastamine, masendav rutiin, suur vaimne ja füüsiline koormus kulutavad kiiresti läbi. Elustiili muutumine aeglustab rakkude vananemist. Vahetevahel on kasulik muuta elustiili, toidusedelit, liikumisharjumusi, töö- või elukohta, nautida kultuurielamusi või puutumatu looduse täiuslikku ilu. Mõne uue oskuse õppimine on igas vanuses kasulik, see aktiveerib aju tööd. Loovus on argipäevases elus suur reserv, olgu tegemist toiduvalmistamise, kodu sisustamise, inimsuhete, laste kasvatamise, millegi valmistamise, töötegemise või millegi muuga.
Inimkehal on suured reservid tervena püsimiseks. Kõige olulisem on stressist vabanemine ja keha liikumises hoidmine. Vaid mõõdukas lühiajaline stress ei kahjusta keha, väike adrenaliin võib olla isegi kasulik. Kogu elu jooksul on kasulik õppida uusi asju (võõrkeeled, peastarvutamine, luuletamine, kirjutamine, joonistamine, käsitöö, uued praktilised oskused jne.). Tasakaalustamise võtteid on vaja omandada, päevakava aitab puhkuse ning töö õiget suhet hoida.
Ööuni on tervena püsimiseks väga oluline. Head und soodustavad õhutatud pime ja vaikne tuba, mugav voodi ja hea energeetika magamistoas. Iga päev peaks olema füüsilist aktiivset tegevust piisavalt, et lümf saaks liikuma ja nahk saaks korrakski märjaks. Organismi vananedes suureneb veepuudus, väga oluline on varustada keha puhta veega.
75% toidust peaks olema aluseline (küüslauk, sibul, pähklid, seemned, speltanisu, hirss, tatar, oad, pruun riis, seesami-, kookos- ja oliiviõli, piim, brokoli, peet, kaalikas, porgand, kurk, tomat, avokaado, lehtsalat, paprika, petersell, kõrvits, seller, spinat, till, rabarber, greip, sidrun, laim, mandlid, kapsas) ja 25% happeline (juust, liha, mais, rukis, sarapuupähklid, marjad, puuviljad, õunad, kaer, valge riis, kartul, seened, kreeka pähklid). Lihast on parem eelistada kana- ja kalkuniliha ning kala. Tuleks vältida konservante, tehissuhkrut ja -soola, mürke, raskemetalle, toksiine, igasugust kahtlast kraami toidus ja enda ümber. Kunstlikult magustatud joogid ja valmistoidud, eriti pika säilivusajaga toidud, peaks menüüst välja jätma.
On väga kasulik ise toitu valmistada, veel parem on ise toitu kasvatada, see annab toidule õige energeetika. Õige toit peaks olema 50 kilomeetri raadiuses kasvanud. Alkoholi tarbida vaid mõõdukalt, suitsetamisest võiks üldse loobuda. Kindlasti peaks vältima liigsöömist, aga ka näljutamine mõjub kehale halvasti, eriti keha laastavad on igasugused karmid kiirdieedid. Mitmekesine toit sisaldab kehale vajalikke vitamiine ja mikroelemente.
Huvi elu vastu aitab keha toonust hoida, vahel vajab inimese hing suuremaid ja sügavamaid elamusi. Jõukohane ja meeldiv töö ning haaravad hobid mõjuvad hästi. Õnnetunde kogemine on vajalik tervena püsimiseks. Parimad antioksüdandid on kukehari, nõges, võilill, aaloe, kalanhoe, kuldjuur, ristikhein, till, hapukapsas, hapuoblikad. Keha vananedes on eriti vajalikud mineraalid kaltsium, magneesium, fosfor, vanaadium, kaalium, koobalt, tsink, vask, seleen.
Inimorganismile on väga vajalik loomulik valgus, eriti päikesevalgus. Iga päev ja iga ilmaga on vaja loomuliku valguse käes õues viibida, vähemalt tund või paar õues liikuda. Kehale on vaja anda füüsilist koormust ja mõistusele ainet mõtlemiseks, muidu inimene taandareneb väga kiiresti, eriti vanemas eas. Ettevaatlik peaks olema ravimite liigtarbimisega, alati võiks lugeda ka infolehte. Liigeseravimid, valuvaigistid, põletikuravimid, antibiootikumid on eriti kahjulikud neerudele.
Väga oluline on hoida oma ainevahetus korras. Vererõhku tõstavad eelkõige haiged neerud, suur stress, liiga rasvane ja liiga soolane toit, suitsetamine, suur ülekoormus, veresoonte lupjumine. Kõik haigused on algstaadiumis psühhosomaatilised, selles etapis on võimalik end ümber programmeerida ja tervis taastub täielikult. Alateadvuse ja mõtlemise kaudu tervendamine on mentaalteraapia. Ükski arst ei saa ravida inimest terveks, kui ta ise ei usu oma tervenemisse. Aju reageerib aktiivselt psüühilisele mõjutamisele. Kõik vähivormid on seotud lümfi ja vere liikumisega. Kui inimene liigub, siis liiguvad ka veri ja lümf. Eriti oluline on sülje tootmine, mis oluliselt mõjutab lümfi liikumist. Sülge tekib rohkem, kui söömise ajal vedelikku ei tarbi, süljeeritust peaks stimuleerima.
Kahtlemata on looduse poolt ühtedele rohkem antud kui teistele, kõik ei ole võrdses seisus. Siiski on igal inimesel tervena püsimiseks mingi reserv olemas ja igaüks saab midagi ise oma tervise heaks ära teha. Kahjuks hakatakse sellele mõtlema alles siis, kui mõni tervishäda endast märku annab.
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.
