Aita ise endal stressist üle saada

Heaoluühiskonna lemmiktõbedeks on kõikvõimalikud neurootilised häired ja peaaegu olematu on piir, mis eristab neid normaalsest seisundist. Hinge vaevavast häirest saab tõsisem haigus siis, kui inimene ei suuda enam ise toime tulla ja tema tervislik seisund seetõttu halveneb. Rohkete stresside käigus kujunevad inimese Mina-pildis sisekonfliktid, mille algpõhjus peitub enamasti lapsepõlves. Stress toob neuroosi lihtsalt peidust välja. Närvidega seotud häirete maailm on väga keeruline, haiglaslike seisundite piirid hägusad, diagnoosida on raske. Võimalik on ennetada närvidega seotud häireid stressi õigeaegse maandamisega.

Inimese energia püüdleb harmoonia ja tasakaalu poole. Kui energia liigub vabalt, varustab veri toitainete ning hapnikuga kogu organismi. Äkiliste muutuste, suure koormuse ja pingete puhul asub keha kaitseseisundisse ning tekib stress. Kui negatiivsete emotsioonide baasil tekkinud mõtteid säilitatakse liiga kaua, siis on energia liikumine pikka aega blokeeritud. Energiat on kas liiga palju või liiga vähe ja see ei jaotu organismis ühtlaselt. Küllaldaselt pika koormuse puhul põhjustab see füüsilisi haigusi. Kuni haigus on psühhosomaatilises (mõtlemise) faasis, on võimalik sellest iseseisvalt vabaneda.

Mõtetel on võimas jõud, inimene suudab ennast nii haigeks kui terveks mõelda. Halva enesetunde korral on esmalt vaja võtta maha stressi põhjused, puhastada psüühika pingetest ja negatiivsusest. Esimesena blokeeritaksegi stressi puhul närvisüsteem, mille tõttu tõuseb koljusisene rõhk, ülerõhk viib hüpofüüsi ebanormaalsesse seisu, maos tekib üle- või alahappesus, kilpnääre hakkab jukerdama, tekivad vereringe häired, südameprobleemid. Tekivad ka astmanähud ja hingamispuudulikkus, köha- ja limaeritus, sest hapniku vastuvõtt on häiritud. Vihastamisel eritub ülemäära adrenaliini. Vihapurse annab kõhunäärmele tõelise “paugu”, ehmatusest hakkab erituma insuliin, veresuhkur muutub olematuks (vana tarkus on vihastamise ja ülierutuse korral suhkruvett juua). Viha halvab tegevuse ja tðakrad sulguvad. Väga suurest stressist tingitud hormonaalne häire mõjutab isegi juustekasvu, need võivad välja langeda. Harknäärme tegevus langeb väga madalale. Hallide juuste tekkimise (eriti nooremas eas) algpõhjuseks on samuti emotsionaalne stress. Stressi puhul väheneb mao happesus, C-vitamiini ei omastata, kannatab immuunsus, tekivad lihasvalud, ei omastata rauda, mistõttu tekib verevaesus. Stressis olles juhtub inimesega ka palju rohkem õnnetusi ja traumasid. Võib öelda, et pidev stress on enamiku tervisehädade algpõhjuseks.

Sageli piisab “aja maha võtmisest”, lõdvestumisest, mõtete stiihia kõrvaldamisest, endasse süüvimisest. Tuleb vabaneda tegemata töödest, suhelda võimalikult sõbralikult ja pingevabalt, anda kehale võimalus taastumiseks. Abiks on rütmiline hingamine (1-sisse, 2-välja, 1-2-paus). Bioenergeetiline kõhumassaaž mõjub hästi (naba kohal võib teha päripäeva ringe).

Stressist vabanemise strateegiavõtteid:

1. Austage iseennast. Tehke iseendale pai, kasvõi ainult ülekantud tähenduses. Ei saa tagasi pöörduda lapsepõlve, aga saab küpse ea ümber kujundada. Enesekindlus on väga oluline eneseaustuse jaoks. Pole vaja end pidevalt teistega võrrelda, igaühes on austusväärseid omadusi ja keskenduma peaks positiivsusele iseendas.

2. Loobuge mittevajalikest mõtetest. Minevikus tehtut muuta ei saa, pole mõtet minevikuvigade pärast ennast piinata. Ebaedu ja inimlike nõrkuste tõttu tehtud vead ei vääri nii palju tähelepanu, et end terve elu nende tõttu karistada. Minevikuvead tuleb jättagi minevikku ja võtta kaasa vaid õppetund.

3. Tuleb paika panna prioriteedid. Tuleb teha valik, mis on oluline, mis vähem oluline ja mis pole üldse oluline. Pettumusi ja läbikukkumisi ei pea võtma kui “maailma lõppu”, neist tuleb võtta vaid õpetlik “iva”. Kui asjad on halvasti, siis peaaegu alati on võimalik midagi paremaks muuta. Alustada võib väikestest ja lihtsatest asjadest, liikudes keerulisematele vastavalt võimalustele ja omandatud kogemustele.

4. Elage olevikus. Ei ole mõtet pidevalt läbi mängida vanu stsenaariume, eriti kui need on olnud ebaõnnestunud. Kontrollida saab oma elu olevikus elades. Ei tasu endale sisendada, et tulevikus läheb samamoodi kui minevikus. Pilk minevikku pole kunagi objektiivne, nagu seda ei ole ka pilk tulevikku. Maailmas on kõik pidevas muutumises, ka inimene ise. Kes pidevalt nutab taga minevikku või unistab tulevikust, see võtab endalt ära rõõmud olevikus.

5. Vead kuuluvad inimlikkuse juurde. Keegi ei saa kunagi täiuslikuks. Arukas on hinnata oma puudujääke ja väärtusi reaalselt. Kui lubada endale väikesi vigu, siis ollakse ka teiste vigade suhtes kannatlikum. See alandab stressitaset tunduvalt. Vahel võib ennast hellitada, see mõjub psüühikale hästi.

6. Ärge süüdistage ennast pidevalt. Pole vaja sugereerida endale “oleks” ja “poleks”. Paremad sõnad oma kogemuste analüüsimisel on “võimalik” ja “huvitav” ja “tundub”.

7. Õppige ütlema “ei”. Öelge “ei” ärrituse ja kaeblemiseta, ilma enesehaletsuse ja armulikkuseta. Õppige ütlema “ei” lihtsalt argumenteerides. Ennast ei pea õigustama, sest kõigil on õigus keeldumiseks.

8. Lubage endal muuta oma arvamust. Kuldne kesktee on peaaegu alati sobivaim. Pole vaja teha endale etteheiteid, kui hindate oma väärtusi ümber või muudate oma tegevust. See näitab mõtlemise paindlikkust ja oludega kohanemist.