Kõige suurem sõber
Tegelased: Leopold, Postikana, Onu Raivo, Äpu.
Mida me mäletame:
Lõbus seltskond elas koos suures toas ja tegeles mängimise, leopoldvõimlemise, laste kirjade lugemise, joonistamise ja maksikoer Fiki multikate vaatamisega. Hiljem liitusid veel Leopoldi vanaema ja kukepoeg Amadeus (kes oli päris sarnane kadunud Gunnar Grapsiga). Uksed ja hing olid sõprade jaoks alati valla.
Mida me mäletada ei taha:
Äpu freudistlikest sümbolitest tiinet näärilaulu (saab nnelikuks pisikene äpu/kui kingikotti pistab oma näärinäpu). Seda, kuidas tegelane Anekdoot, keda hoiti pidevalt kapis kinni, iga saate lõpus ninapidi kapi ukse vahele jäi. Ja üldse, miks peaks kedagi pidevalt kapis kinni hoidma?
Peremudel:
Perekonna moodustavad meela häälega mees, suur oran? karvane elukas, pisike, turris tukaga malbehäälne elukas, emantsipeerunud kana ja kapis kinni olev sokk. Soorollide kohta ärge parem küsige.
Mida me kunagi teada ei saanud:
Mida tehti Anekdoodiga, kui kaamerad kinni olid?
Milleks Leopoldil tegelikult tundlad vaja läks?
Kas Äpul kasvu põhjuseks oli varajane suitsetamine, geenid või reostus (… kui tuumavaati pistab oma näärinäpu)?
Mõjud fännidele:
Armastus kõige karvase vastu, armastus kanade vastu, kalduvus armastatuid kappi kinni panna, võimlemismaania.
