Ühe suure ehitusfirma laohoidja elas luksuslikku elu, raiskas silmatorkavalt palju raha ning ülemus üritas teda mitu korda inventuuridega vahele tõmmata, aga kuidagi ei õnnestunud. Saatis ootamatult revidendi kaela, et ehk see avastab midagi.
Kolistabki revident mööda ladu, kontrollib pabereid, loeb materjale – no kõik klapib. Istuvad koos laohoidjaga, ajavad tiba juttu, see ütleb:
“Kuule, veame 1000.- peale kihla, et ma hammustan oma ninaotsa.”
“No ei usu, veame.”
Laomees võtab kunsthambad suust, naksab ennast ninaotsast. Saab 1000.-
“Kuule, veame veel kihla, et ma löön naela omale jalga.”
“Ei usu.”
Mees lööbki haamriga naela omale jalga, kergitab püksisäärt ja näitab puujalga. Jälle võitnud, saab veel 1000.-
“Kuule, veame veel kihla, et ma kusen sulle pähe ja sa hakkad roosi moodi lõhnama.”
“No seda ma nüüd küll ei usu, veame 2000.- peale kihla!”
Lasebki revidendile pähe, aga ei mingit roosilõhna, ainult k..ehais. Revident saab oma 2000.- tagasi ja läheb rõõmsa meelega firma bossi juurde.
“Te ei pea muretsema, see laohoidja ei varasta firmast, ta oskab hästi kihla vedada. Aga iga kord tal ka ei vea, mulle näe kaotas.”
“Mismoodi?”
Revident räägib loo ära, boss haarab kahe käega peast kinni ja ütleb:
“Sa kuradi loll, kui ma teda eile revisjoniga ähvardas, siis ta vedas minuga kihla, et laseb revidendile pähe ja too on selle üle õnnelik!”
