Jalutab jänes metsas ja näeb, et karu suurde auku kukkunud. Mõtleb, et nüüd võimalus karule öelda, mis asjast arvab, ilma et too ähvardaks jänest ära süüa. Läheb augu äärde, sõimab karu, loobib kividega ja jalutab edasi. Siis mõtleb, et kurdi karu, lähen sõiman veel veidi, kuid komistab ja kukub ka ise auku. Vaatab karule paluvalt otsa ja ütleb: “Karu, sa ei usu seda, aga ma tulin vabandust paluma!”
Seotud postitused
-
Anekdoot: Lapsesuu: Hambad lähevad kallimaks
Mida vanemaks inimene saab, seda kallimaks lähevad ta hambad. -
Anekdoot: Lapsesuu: Ma ei saanud banaani süüa
01.01.2017 VARA-WEB Anekdoot: Lapsesuu: Ma ei saanud banaani süüa kommenteerimine on välja lülitatudBanaani ma ei saanud süüa, sest ema oli selle liiga kõvasti kinni pannud. -
Anekdoot: Kuld kaob ära
Keemia tunnis küsib õpetaja: "Juku, mis juhtub raua tükiga, kui see niiskesse murru jätta?" Juku vastab:...
