6. Oluline on see, kuhu inimene suunab oma tähelepanu ja mõtteenergia. Sellega muutub ka ümbritsev maailm. Keskenduda tuleb oma mõtetes sellele, mida tegelikult soovitakse, mitte sellele, mida kardetakse. Seda tuleks teha elujaatavas vormis.

7. Ei pea leppima hetkereaalsusega, oma positiivsete mõtetega saab luua uut reaalsust. See pole kerge, aga on võimalik. Kui iga päev mõelda samu mõtteid, teha samu asju ja tunda samu emotsioone, siis uut head energiat ei teki. Iga inimene peaks mõtlema, millist energiat tema ise iga päev kõiksusesse oma mõtetega saadab. Mõtteenergia on võimsam, kui üldiselt arvatakse. Kui soovitakse muuta reaalsust, on vaja mõelda, tunda ja tegutseda vastavalt sellele, mida soovitakse.

8. Reaalse keskkonna mõjutamiseks, tulevikusündmuste kujundamiseks või oma keha tervendamiseks on vaja mõista, et mittemateriaalne tõenäosus eksisteerib väljaspool aega ja ruumi. Mõistuse muutmiseks on vaja vabaneda harjumuspärasest ja tõusta oma mõtetes kõrgemale oma elu tingimustest ja oma keha tunnetest. Kui inimene loob oma mõtetega iga päev ühe ja sama reaalsuse ja need harjumuspärased mõtted on negatiivsed, siis on ka olemasolev reaalsus just selline, sest mõtted määravad reaalsuse. Kui välises maailmas toimub midagi halba, siis alati sisaldub selles ka midagi head või vähemalt õpetlikku ning keskenduda tuleb just sellele.

9. See, mida inimene välismaailmas näeb, kuuleb, haistab, maitseb, tajub ja millist infot aju töötleb, sunnib inimest mõtlema sellele, mis on tuttav ja tundub reaalne. Oluline on see, mida inimene välismaailmast endasse võtab, mida ta oma ajule ümbertöötlemiseks annab. Miks peaks midagi muutuma paremaks, kui iga päev on aju “toit” sama, mõeldakse “musti” mõtteid, tehakse halbu asju ja tuntakse negatiivseid emotsioone?

10. Aju arendamine ja mõttetreening on enesesisenduses olulised. Teisiti mõeldes ja positiivse enesesisendusega tegeldes on võimalik aju tööd positiivselt aktiveerida. Keskendunud ja meelekindel enesesisendus sunnib aju arenema. Aju ei mõista erinevust sisemaailma ja väliskeskkonnas kogetu vahel. Kui positiivse sisenduse puhul korduvalt millelegi mõelda, lülitades seejuures välja kõik muu, saab ühel ajahetkel sellest heast mõttest uus hea kogemus. Neuronid peegeldavad head mõtet kui kogemust.

Kokkuvõtteks

Iga inimene on vast proovinud teisiti mõelda ja öelnud endale, et on õnnelik ja kogenud ka seda, et ei muutu õnnelikumaks sellest. Kui keha jätkab süütunde, kurbuse ja ärevuse programmide järgimist, ei muutugi midagi, sest keha teab paremini seda, kuidas olla õnnetu. Sellest pole abi, kui teadlikult mõeldakse positiivselt, aga tuntakse end sellest hoolimata vastupidiselt. Muutusi ei toimu iial, kui mõistus ja keha on omavahel vastuolus, kuna keha on mõistuse “teener” ja emotsioonid on mineviku kogemuste lõpptoode. Kui märgatakse sisemises seisundis muutusi, tuleks hoolikalt jälgida, mis nimelt neid välises keskkonnas esile kutsus. Eesmärk ei ole olla hea, populaarne, edukas või rikas, eesmärk on võtta maha mõistuse “maskid” ja fassaadid ning näidata oma suurepärast mõistust iseenda tegeliku olemuse kaudu.

Inimese mõistus on kõikvõimas, seda piiravad üksnes kahtlused, hirmud, koolis õpitud teadmised, teiste arvamused ja välismõjud. Hea ja kurja vaheline võitlus on igavene teema nii välises maailmas kui inimese enda olemuses. Üht ei saa olla ilma teiseta ja inimene ise peab valima. Selleks, et enesesisendus toimiks, on vaja hoida mõistus ja süda avatuna.

---

Artikkel jätkub. Viite järgmisele lehele leiad pärast e-poe reklaami...

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.