KEHAMASSIINDEKS EHK KMI

Näitab inimese kaalu ja pikkuse suhet. Seda kasutatakse rasvumise määramiseks. Jagatakse kehakaal kilodes pikkuse ruuduga meetrites (nt. 170 cm ja 65 kg kaaluva inimese KMI on
65:(1,7×1,7)=22,5.

Alla 19-ne on alakaal, kui tegemist on ka vajalike toitainete puudusega (näljutamisega), siis on tervisele ohtlik.

19-25: normaalkaal, kaalu on vaja hoida sellel tasemel ja samas jälgida, et kõik vajalikud toitained oleks kätte saadud.

25-27: Mõõdukas ülekaal. Otsest ohtu tervisele veel ei ole, aga on mõtet kaalu jälgida. NB! Vanematel inimestel (eriti naistel) loetakse kuni 27-ni veel normaalseks.

27-29,9: Ülekaal. Oht haigestuda ülekaalust tingitud haigustesse nt. diabeet, südameveresoonkonna haigused, liigesehaigused jt.

Üle 30 – Rasvumine. Mida suurem on, seda eluohtlikumaks muutub. Tuleks tegelda kaalu vähendamisega. Oluline on mõõta ka vööümbermõõtu, sest vöökoha rasvumine võib olla tervisele ohtlik. Naistel peaks olema alla 88 cm ja meestel alla 102 cm.

VERESUHKUR EHK GLÜKOOS

Normaalne veresuhkur on tühja kõhuga 3,3-5,5 mmol/l, tavaolukorras 4,2-6,4 mmol/l. Pärast söömist lagunevad seedetrakti jõudnud süsivesikud glükoosiks ja imenduvad verre. Glükoosi lisandumisele vastab terve inimese kõhunääre insuliini eritumisega. Insuliin aitab rakkudel glükoosi kasutada. Terve inimese glükoosisisaldus langeb endisele tasemele umbes 3-4 tunni möödudes. Insuliini vähesuse tõttu on häiritud glükoosi transport kudedesse ja glükoos jääb verre. Pidevalt kõrge veresuhkrusisaldus on aga ohtlik, sest hakkab lagundama kudesid ja veresoonte seinu.

KOLESTEROOL

Normaalne kolesterool on 5 mmol/l. Kolesterool jaguneb “heaks” (HDL-kolesterool), mille näit oleks 1,0 mmol/l ja “halb” (LDL-kolesterool), mille näit peaks olema 3 mmol/l. Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa, ilma selleta ei suuda rakud talitleda. Veres liigub rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismi kolesteroolist 70% sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas) ja 30% saadakse toidust, nii et mingis mõttes saab ka toitumisega reguleerida. Vere kõrgenenud üldkolesteroolisisaldus on südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktor. Kõrge kolesterool on ohtlikum meestele. 5-6,5 on piiripealne kolesterool, kõrgeks loetakse 6,5-7,8 ja üle selle on juba ohtlik näit.

HEMOGLOBIIN

Naistel 120-150 g/l, meestel 130-160 g/l. Sõltub punaste vereliblede arvust ja nendes sisalduva raua hulgast veres. Kui rauda on vähe, on hemoglobiin madal ja veri vedel ega hüübi hästi. Liiga kõrge hemoglobiin teeb vere paksuks, võivad tekkida trombid. Normaalne hemoglobiin sõltub ka vanusest. Madala hemoglobiiniga on inimene väsinud ja kahvatu. Selle vältimiseks on vaja süüa punast värvi köögivilju ja punast liha. Punane pipar (paprika) sisaldab rohkem C-vitamiini kui apelsin, punapeet aitab veresooni lõdvestada, tomatid sisaldavad rohkelt lükopeeni, mis kaitseb vähi ja südamehaiguste eest.

VEEL FAKTE

Intelligentsi tase 80% on 4-5-ndaks eluaastaks, ülejäänud 20% elu lõpuks.

Iga täiskasvanu kehas on üle 50 biljoni raku, sekundis surevad neist miljonid, mida asendavad uued. Vererakkude eluiga on keskmiselt 4 kuud, luurakkudel kuni 30 aastat.

Kui laotada laiali inimese soolestik, siis on selle pikkus üle 10 meetri.

Inimene pilgutab silmi umbes 15x minutis. See aitab vältida silmade kuivamist.

Keskmiselt toodab inimene aastas üle 3 liitri pisaraid, naised rohkem kui mehed.

Ligi 8% meestest ja 5% naistest on värvipimedad (ei erista punast ja rohelist värvi).

Inimese sõrmejäljed on unikaalsed, maailmas ei ole ühegi inimese sõrmejäljed sarnased.

Naha paksus silmalaugudel on 0,5 mm ja jalakandadel 6 mm. Enamikku kehaosadest katab ca 2 mm nahk. Vanad naharakud asenduvad pidevalt uutega, vananedes see protsess aeglustub.

Suur osa kodudes leiduvast tolmust koosneb surnud naharakkudest.

Inimese veresoonte kogupikkus on 90 560 km – seega saaks 2x ümber maakera tõmmata.

Süda lööb keskmiselt päevas 100 000x.

Kõige rohkem on maailmas 0-veregrupiga inimesi ja kõige vähem AB veregrupiga.

Inimese kehas on 206 luud-konti, mis moodustavad luustiku ja üle 600 lihase, millest rohkem kui 100 asuvad näos.

Inimese kehas on 2/3 ehk umbes 70% vett.

Täiskasvanud inimese peas on umbes 100 000 juuksekarva.

---

Artikkel jätkub. Viite järgmisele lehele leiad pärast e-poe reklaami...

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.