Internetiajastu võimalused muudavad inimese elu mugavamaks, aga samas vähendavad reaalse suhtlemise oskust ja muudavad hingeliselt ebakindlamaks. Mitmed teadlased väidavad, et ees on ujeduse ja hingelise üksinduse ajastu. Ühtlasi haaratakse aina rohkem masendusvastaste tablettide või ergutite järele.

Inimese organism igatseb teisi omasuguseid ja “lõkketule” soojust. Mida rohkem inimesed elavad virtuaalses maailmas, seda vähem tajuvad nad reaalset maailma ehedalt ja adekvaatselt. Reaalne suhtlemine on tõepoolest probleemiderohke ja tekitab palju pingeid, virtuaalne suhtlemine aitab neid mingis mõttes vältida. Sotsiaalvõrgustikes püüavad kõik olla “ilusad, edukad ja rikkad”, aga mis saab neist, kes reaalses maailmas kipuvad ajale ja elule “jalgu jääma”? Ühiskond nõuab aina rohkem parimat tulemust igas valdkonnas.

Kui puudub läbilöögi- ja esinemisjulgus ja napib karismat, siis ei jäägi muud üle, kui arstilt “õnnestava” tableti retsepti küsida. Selle uudse tõve nimetus ongi sotsiaalse suhtlemise kartus. Sotsiaalne ujedus on väga mitmetahuline, selle kohta pole üldist ja ühest määratlust. Lastest on umbes 15% ujedaid (neil tekib uues ja tundmatus olukorras häbelikkus ja kartus). Suurem osa inimesi muutub ujedaks alles täiskasvanueas ja see trend on tänapäeval süvenev. Iga inimene, aga eriti laps, vajab kiitust ka üritamise ja eneseületuse eest ja isegi siis, kui mingit erilist tulemust ei järgnegi. Kui last kiita ainult heade saavutuste eest, tekitab see hilisemas elus kartust ja ahistustunnet, mille tõttu riske ei julgeta enam võtta, sest eneseusaldus puudub. Täiskasvanueas süvendavad ebameeldiv töö, eduelamuste puudumine, vaesus, suhete purunemine, hingelised üleelamised ja teised tagasilöögid mõlemas sugupooles inimpelgust.

Virtuaalmaailm võtab inimeselt vajaduse kohtuda teise omasugusega reaalses elus, kaubadki saab koju tellida ja isegi arstiga võib suhelda internetis. Suhtlemiskogemused tulevad aga ainult reaalse suhtlemise kaudu, edukaks suhtlemiseks on neid vaja. Sügav silmavaatamine, puudutused, kehakeele tõlgitsemine, hingeline lähedus jms. pole virtuaalmaailmas vajalik ega ka võimalik. Sotsiaalne surve kasvab pidevalt, pidev eduvajadus ja suur konkurents lisavad hingelist üksindust. Infouputus süvendab pealiskaudset suhtlust, pidev kiirustamine ja eduvajadus väsitab nii ihu kui hinge. Inimese hing aga ihkab rahulikke hetki omasuguste seas, igatseb tõelist lähedust. Sotsiaalvõrgustikud võimaldavad küll kiiresti ja igal ajahetkel suhelda ning uut infot saada, teisest küljest mõjuvad psüühikale halvasti (tekitavad sõltuvust, argielu vastu huvi kaotamist, kohustustest loobumist ja enesepettust).

Kaob huvi süviti silmaringi laiendamise vastu. Sotsiaalvõrgustikest on sõltuvuses eriti just madala enesehinnanguga inimesed, kelle psüühika on niigi pidevas häireseisundis. Enesehinnang virtuaalsuhtlemisest ei tõuse, kui tavaelus “äpuks” jäädakse. Enamasti kõik näitavad seal end ilusama, parema ja targemana, suurendavad oma saavutusi ja ilustavad oma elu. See on ideaalpilt, mida näidatakse teistele. Selles ebareaalses maailmas muutub oluliseks vaid see, mida teised arvavad (kui palju õnnestub like-sid koguda). Interneti suhtluskeskkonnas elatakse edasi isegi pärast oma surma, sest sinna kogunenud info jääb alles. Kahtlemata on see oivaline keskkond kergeks suhtlemiseks, kontaktide hankimiseks ja hoidmiseks, muljete ja informatsiooni jagamiseks, aga ka iseenda “tuunimiseks”. Seal võib vabalt kohtuda ka selliste inimestega, kellega tavaelus ja silmast silma ei tuleks mõttessegi juttu ajada või lähemalt suhelda. Saab kontakti hoida ka kaugete sõprade ja sugulastega, kellega muidu üldse ei kohtuks. Arukamad inimesed siiski valivad, millist infot endast avaldavad, kõik ei ole kindlasti mitte heade kavatsustega, kes seal tutvusi otsivad.

Veel mõni aeg tagasi lepiti sõbra, sugulase või tuttavaga lihtsalt kohtumine kokku ja peeti kokkuleppest kinni. Kui lapsed sõprade juures käisid, lepiti samuti kindel aeg, millal kodus peab olema ja peeti kokkuleppest kinni. Polnud vajadust kedagi GPS-iga positsioneerida. Veel varasemal ajal kirjutati üksteisele pikki kirju ja oodati vastuseid nädalate ja kuude kaupa. Tänapäeval võiks mõelda, kuidas inimesed siis küll hakkama said? Kindlasti olid inimesed hingelises mõttes õnnelikumad ja elu oli palju privaatsem.

P.S. Inglased on avastanud, et naised, kes veedavad oma töötunnid ainult arvuti taga, näevad oma vanusest vanemad välja. See ei pruugi nii olla, aga suhtlema peaks ikka ka “näost-näkku” kohtudes, et suhtlemisoskus päriselt kaotsi ei läheks ja ise “hingetuks” ei muutuks.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.