Juustu liigid:

TOORJUUST

Ilma laabita piimhappe mõjul kalgendatud. Ei säili kaua, sisaldab vähe rasva ja kaloreid (koorest valmistatuna rasva- ja energiarikas). Sisaldab lisa- ja säilitusaineid, on pehme, kreemjas ja kergelt hapuka maitsega. Kasutatakse küpsetamisel ja magustoitude valmistamisel (näiteks ricotta, mascarpone).

LAAGERDAMATA VENITATUD MASSIGA JUUST

Juustumassi leotatakse, sõtkutakse ja venitatakse vajaliku konsistentsi saamiseni. Juustul on kergelt kummine kude. Kasutatakse sageli pitsa ja pastaroogades (näiteks mozzarella).

PEHME JUUST

Juustumassi laagerdatakse ja nõrutatakse lühikest aega, ei pressita ega soojendata, kääritatakse pinnalt sissepoole. Rasvasisaldus on 20-26% ja juustul on sile ning siidine koorik. Toiduvalmistamisel kasutatakse harva, kuna kaotab kuumutamisel maitse (pealtvalminud pehmed juustud on näiteks Brie, Camembert, mis on kaetud pealtpoolt sametpehme söödava hallituskihiga, mis liiga pealetükkiva maitse tõttu on parem eemaldada; seestpooltvalminud pehmed juustud on Münster, Livarot, Bel Paese, mis on maheda maitse ja lõhnaga). Mõnda sorti immutatakse laagerdamise lõpus veinis või õlles.

POOLKÕVA JUUST

Kuumutamata pressitud juust, mille laagerdumine võtab kaua aega. Juust on kahvatukollase värvusega. Näiteks Cheddar, Cantal, Gouda, Edam jt.

KÕVA JUUST

Pressitakse ja kuumutatakse, on kõva koorikuga ja tihe, mõned sordid on isegi teralised (näiteks Emmental, Beaufort, Romano, parmesan jt.).

HALLITUSJUUST

Juustumass lõigatakse tükkideks, vormitakse, nõrutatakse, soolatakse ja külvatakse hallitusseen. Areneb seestpoolt väljapoole, hallituse abil tekib sinihallituse võrk. Juust on tugeva, terava ja piprase maisega (näiteks rokfoor, Bleu de Bresse, Danablu, Golden Monarch).

SULATATUD JUUST

Tehakse ühest või mitmest pressitud juustust, mis on ümber sulatatud ja millele lisatakse piima, koort ja võid. Säilib naturaalsest juustust kauem, sellele lisatakse säilitusaineid, lisandeid, emulgaatoreid, soola, toiduvärve, magustajaid ja maitseaineid. Juustul on pehme veniv tekstuur ja mahe maitse. Euroopas valmistatakse põhiliselt Emmentalist.

KITSEJUUST

On pehme sisu ja loomuliku koorikuga juust, mida valmistatakse ainult kitsepiimast (vahel ka kitse- ja lehmapiima segust). Juust on valge ja tugeva maitsega, sageli väga soolane, säilib kauem (näiteks Chabichou, Chevrotin, Valencay).

Nende hulka kuulub ka fetajuust, mis sisaldab lamba ja lehmapiima ning ka kitsepiima.

KUIDAS VALIDA JUUSTU?

Pehme juustu puhul tuleks valida seest ja väljast pehme täielikult laagerdunud, kreemjas, ühtlase värvusega, sileda ja mitte liiga kuiva koorikuga juust. Ülelaagerdunud juustudel on kleepuv, tumedat värvi ja ammoniaagi järele lõhnav koorik. Juustu kõva koorik ja kuiv sisu viitavad, et seda on valesti säilitatud.

Poolkõva juustu puhul tuleks valida juust, mis pole liiga mure ega kuiv. Valesti säilitatud juustul on rääsunud ja terav maitse ning tume koorik.

Kõva juustu puhul tuleks valida ühtlase värvi ja tekstuuriga juust, millel on kõva koorik.

Vältida tuleks kuivanud, pundunud, tainaseid, teralisi ja mõranenud koorikuga juuste. Kõva juust ei tohi olla liiga soolane ega kibe.

Sinihallitusjuustu puhul tuleks valida ühtlaselt jaotunud võrgustikuga juust, valge sisu ei tohiks olla liiga rabe, kuiv ega soolane. Säilivusaeg on väga oluline ja osta ei tohiks toatemperatuuril hoitud juustu.

---

Artikkel jätkub. Viite järgmisele lehele leiad pärast e-poe reklaami...

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.