Juuste väljalangemise peatamiseks

Kiilaspäisus võib tekkida armistumise või peanaha atrofeerumise tagajärjel. Sel juhul on protsess karvanääpsude hävimise tõttu pöördumatu. Kui tegemist on androgeneetilise, difuusse või koldelise kiilaspäisusega, võivad karvanääpsud hakata uuesti funktsioneerima. Geneetilist laadi kiilaspäisust esineb nii meeste kui naiste hulgas. Koldeline kiilaspäisus (juuksed kaovad laikudena teatud pea piirkonnas) tekib kas raske haiguse, stressi, kiirituse tagajärjel või pärast sünnitust. Juuste tervis sõltub sisenõrenäärmete talitlusest. Näiteks kilpnäärme alatalitlus mõjutab juuste kasvu, häired avalduvad ka liiga rasvaste, kuivade või liigselt katkevate juuste näol.

Ravimid, seenhaigused, psoriaas tekitavad samuti juuste väljalangemist. See on märk ka maohappe vaegusest, mille tagajärjel valgud, tsink jt. ained ei imendu korralikult. Selle vastu aitab piimhappebakterite manustamine igal toidukorral. Saadaval loodustoodete poodides ja apteekides. Meeste kiilaspäisus on seotud mingil määral puberteedieas tõusnud testosteroonitasemega ja tuleneb sageli liiga rasvase või liigse loomse toidu söömisest. Rasvane liharikas toiduvalik on juustejuurtele kahjulik. Kui suurendada taimse toidu osa, siis see protsess aeglustub. Juustele on kahjulikud kõik pleegitava toimega ja peroksiide sisaldavad tooted. Juukseid tuleks regulaarselt “toita” , pesta ainult pehme veega ja loputada võiks lahjendatud taimeteega. Peale pesemist kuivatada loomulikult ning kammida lahti laiapiilise kammiga. Kuumaföönid, sirgendajad ja koolutajad on kahjulikud. Kui juukseid on vaja värvida, siis on parem kasutada poolpüsivärve ja salkudena värvimist. Enne merre või basseini ujumaminemist võiks kasutada kaitsvaid õlisid ning pärast ujumist tingimata pea puhtaks pesta. Jõe- ja järvevesi juustele kahju ei tee. Katkenud juusteotsi on vaja lõigata, juukselõikuseks sobib noorkuu kasvav faas. Juustele on kasulik seemnete, täisteratoodete, pähklite, puu- ja köögiviljade söömine. Ravimitest võivad kiilanemise puhul aidata minoksidiil ja finasteriid, aga ravi on kallis ja pikaajaline. Tänapäeval praktiseeritakse ka juuste “istutamist”.

Rahvameditsiini soovitus on sibul, mesi ja takjas

– Riivida keskmine sibul, keerata marlisse, hõõruda peanahka. Kolme tunni pärast pesta maha – juuksed muutuvad elastseks ja läikivaks ning peatab väljalangemise.

– Segada riivitud sibula hulka 1/5 osa mett, hõõruda hoolikalt peanaha sisse ja pesta poole tunni pärast maha sooja keedetud veega (pehme veega).

– Lisada liitrile keedetud veele 1 sl mett ja niisutada selle vedelikuga 2x nädalas peanahka – tugevdab juuksejuuri ja soodustab juuste kasvu.

– Pressida külmas vees puhtaks pestud takjajuurtest kiiresti mahl välja (juured oksüdeeruvad valguse käes). Säilitada takjamahla tumedas pudelis ja hõõruda 2-3 korda nädalas peanahasse. Mahla võib segada ka 1:1 viinaga. Enne pähe määrimist peaks sama koguse veega lahjendama.

– 2 korda nädalas määrida peanahka meeveega (1 liitri keedetud sooja vee sisse segada 1 spl naturaalset mett)

– Juuste tugevdamiseks on kasulik süüa kaerahelbeputru (täisterad), millele on lisatud mett, purustatud pähkleid, 4:2:1. Lisaks parandab see näojumet.

Teine soovitus on humal, nõges ja muna

– Algava kiilaspäisuse vastu aitab pooltoorestest humalakäbidest tehtud keedus. Valada humalakäbidele peale keeva vett ja hautada kaane all pool tundi tasasel tulel, seejärel kurnata ja hõõruda jahtunud keedusega peanahka.

Kui juukseid langeb välja väga palju, hõõruda peanahka 5-10 min kange õllega, lasta õhu käes kuivada ja loputada veerand tunni pärast kõrvenõgese teega (1 sl kõrvenõgese lehti klaasi vee kohta – 10 min tõmmata). Seda võib teha 2-3 korda aastas, aga mitte üle kuu aja korraga.