Käsiraamat: pühad ja tähtpäevad

AJAVAHEMIKU VALIK

VEEBRUAR

2. VEEBRUAR – KÜÜNLAPÄEV E. PUDRUPÄEV
Tegemist on talve keskpaigaga, kus päevad lähevad valgemaks. Selleks ajaks pidid talurahval kõik lõngad kedratud olema ja algas kevade ootus. Küünlapäeva on peetud naiste pühaks. Naised käisid siis külas ja kõrtsis, kodutöid pidid tegema mehed. Küünlapäeva traditsiooniliseks toiduks oli seakülg, joodi naistepuna või õlut, et suvel kärbsed ja sääsed kallale ei tikuks. Sel moel võis kindlamalt loota ka head viljasaaki ja tervist suviste tööde ajaks. Palgati aastasulaseid ja teenijatüdrukuid, suvilisi ja karjaseid. Kirikukalendris on küünlapäev Maarja puhastamise päev. Legendi järgi läinud Maarja sel päeval vastsündinuga esimest korda kirikusse, kus siis küünlad iseenesest põlema süttinud.

2. VEEBRUAR – TARTU RAHU AASTAPÄEV

9. VEEBRUAR – LUUVALUPÄEV

11. VEEBRUAR – ULASEPÄEV

14. VEEBRUAR – SÕBRAPÄEV E. VALENTINIPÄEV
Püha Valentini mälestuspäev muutus paarisaja aasta eest populaarseks Ameerikas ning jõudis Euroopasse tagasi armunute tähelepanuavalduste päevana. Eestisse levis selle päeva tava 1990. aastate algul.

Valentinipäeva sümboolikasse kuuluvad roosad südamed ja roosid, neid kasutatakse ka üksteisele saadetavate kaardikeste dekoratiivse elemendina. Mõnevõrra on noorteüritustesse jõudnud ka punase värvi rõhutamine rõivastuses. Kasutusel on kaks nimetust: valentinipäev ja sõbrapäev.

22. VEEBRUAR – PEETRIPÄEV

24. VEEBRUAR – EESTI VABARIIGI AASTAPÄEV
Selle päevaga tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aasta 24. veebruaril. Sel päeval avaldati Tallinnas “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”, milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. 24. veebruar on Eesti riigipüha ja iseseisvuspäev.

24. VEEBRUAR – MADISEPÄEV